Kollektiivleping toob arstidele, õdedele ja hooldajatele palgatõusu

Tunnitasude alammäärad tõusevad alates tänavu 1. aprillist ümmarguselt 20 protsenti ja järgmisel aastal veel 10 protsenti.

Õdede ja tervishoiu tugispetsialistide töötasu alammäär tõuseb kollektiivlepingu kohaselt 1. aprillist pea 11 euroni tunnis, hooldustöötajatel aga seitsme euroni. Aasta hiljem on palgakasv kümme protsenti ning 2024. aastast saavad eriõed ja ämmaemandad 12 eurot ja 45 senti tunnis.

Et rohkem väärtustada tööd, mida tuleb teha väljaspool tavatööaega, suurendatakse öösel ja nädalavahetusel töötamise lisatasusid ja valveaja tasu koduvalvetes. Alates järgmise aasta 1. aprillist makstakse tervishoius öösel 1,4-kordset ja laupäeval-pühapäeval 1,25-kordset töötasu.

Kollektiivleping tagab ka lisapuhkuse, reguleerib töö- ja puhkeaega ning täienduskoolituse ja töötervishoiu tingimusi.

«Tulevikku vaadates määratleme 2023. aastal õde-patsient suhtarvud, mille tulemusel saavad õed pakkuda patsientidele paremat toetust ja ravi,» märkis õdede liidu president Anneli Kannus.

Lepingu pooled tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte ning riiklikku lepitajat, kelle abiga kokkuleppele jõuti.

«Meie tervishoiu suurim mure on arstide ja õdede puudus. Kollektiivleping ei lahenda kõiki sellest tingitud probleeme, aga tänu paremini motiveeritud töötajatele ei lähe ehk olukord hullemaks,» ütles arstide liidu president Jaan Sütt.

Sama meelt on ka kliiniliste psühholoogide kutseliidu juht Iiris Velling. «Psühholoogilise ravi kättesaadavuse vähenemise pidurdamiseks on hädavajalik pakkuda kliinilistele psühholoogidele tervishoiusüsteemis häid töötingimusi,» lisas ta.

Tervishoiutöötajate kutseliidu president Ulvi Tasane loodab, et viimase aja kõrgeim palgatõus toob ligi 4000 mujal töötavat õde tagasi tervishoidu.

Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul on praegune kollektiivleping nagu varasemadki riikliku lepitaja vahendusel sõlmitud kompromiss. «Kompromissi suurim väärtus on töötüli ära hoidmine, aga lisaks sellele oleme loonud eeldused sotsiaalpartneritega ühiselt tervishoiupoliitikas kaasa rääkimiseks,» märkis ta.

Kollektiivleping loob Sule hinnangul eeldused Eesti meditsiinisektori plaanipäraseks toimimiseks järgmisel kahel aastal. Töö rahastusmudeli kallal jätkub, et luua jätkusuutlikud lahendused nii haiglate kasvavate majanduskulude katmiseks kui ravivõla vähendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks.