FOTO ⟩ «Ajab oma rida iga õige mees.» Tõnu Aare hauale sai paigutatud väärikas hauakivi

Möödunud aasta 24. detsembril, jõululaupäeval, postitas muusik Jaan Elgula Facebooki pildiseeria. Justamendi liige külastas kadunud lähedaste haudasid. «Kummardus neile, kes kaugel,» kirjutas Elgula Facebookis.

Ühel pildil oli ka muusik Tõnu Aare haud – plastist valge plaadiga. «See mees vääriks paremat mälestusplaati,» kommenteeriti postituse all. Pikaaegne muusikamänedžer Ari Dubin sõnas juba toona, et hauakivi on olemas ja see pannakse paika kevadel ning sellega tegelevad Tõnu vend Mart ja viimase poeg Martin.

«Tõnu hauakivi sai mõned ajad tagasi paika pandud ja aitäh kõigile, kes jaksasid ära oodata,» kirjutaski Martin Aare 2. juunil Facebookis. 

«Kivi valmimisel pidasime silmas üht Tõnu lemmiktsitaati. See pärines tema isalt ja minu vanaisalt professor Johannes Aarelt, kes on teinud nii laulukaare, Tartu kaarsilla, Nõmme jalakäijate silla kui ka omal ajal maailma suurima tõstejõuga kraanade jõuarvutused. Tsitaat ise kõlas nii: «Kui asi valmis, ei küsi keegi, kaua aega läks.» Ehk siis mõte on selles, et tee kaua teed, aga tee korralikult,» kirjutab Martin.

«Nagu paljud muusikud teavad, oli Tõnu muusikaga sama lugu. Kiirustamine talle ei meeldinud. Ja meiegi pere oli seda meelt, et selline kivi tuleb põhjalikult läbi mõelda. Oleks kiirustanud, poleks sellisel kujul kivi metsakalmistule tulnud. Nüüd on kivi omal kohal ning ma arvan, et härra seal pilve peal mõnuleb muhedasti. Lähed kivi juurde ning mõnus lugu hakkab kohe peas mängima.»

Martini sõnul saadi kivi kujuks inspiratsiooni Tõnu vanaema Helene hauakivist Rahumäel. «Olen alati mõelnud, et on teine sellise rahuliku joonega ja country/western'i puudutusega hauakivi ning tõepoolest, kitarrikaela otsa meenutab see ka.»

Kivil on rida loost «Laululilled»: «Ajab oma rida iga õige mees.»

Martin ütleb, et ka selle valiku taga on oma lugu. «Pool aastat enne Tõnu surma olime ühisele sõbrale kuuluvas kõrtsis «Sõgelite saaga» raamatupresentatsioonil, kus Tõnn ka sissejuhatuseks ja lõpetuseks pilli mängis. Tõnu kinkis kõrtsi omanikule Ruvele Apelsini vinüüli. Kuna sõber on igati hakkaja mees, seisidki plaadile kirjutatud pühenduses need samad sõnad: «Ajab oma rida iga õige mees...»»