ILM ⟩ Sarnasus kurikuulsa pakaseaastaga nõrgeneb

Nüüd tuleb tõdeda, et kui nihutada aastane ajaaken kaks kuud edasi, sarnasus enam nii suur ei ole. See aasta paistab tunduvalt n-ö isikupärasem, aga rohkem sarnaseid jooni ilmneb nüüd 1998. aastaga, täpsemalt aastaringiga, mis algas 1997. aasta detsembriga ja lõppes 1998. aasta novembriga.

Võttes aluseks kuu keskmiste temperatuuride korrelatsioonikordaja, on nüüd kõige sarnasem aasta 1998 (alates 1997. a detsembrist) korrelatsioonikordajaga 0,76. 1939. aasta leiame alles neljandalt kohalt korrelatsioonikordajaga 0,66.

Nende vahele jäävad aastad 1908 ja 1959 (vastavalt 0,72 ja 0,68). Seega ühte väga sarnast aastat ei ole. Tõsi, lõppeva aasta ja 1939. aasta ühine eritunnus oli väga kuum august, mis oli suve kõige soojem kuu, ja järgnev järsk jahenemine septembris.

Vaadates, mis juhtus nonde sarnaste aastate järgnenud talvekuudel, ei näe me peale erakordselt külma 1940. aasta talve midagi väga erilist.

Nii 1999. kui 1909. aasta talved olid üldiselt pehmed, aga küllaltki külma algusega ja pikad. 1960. aasta talv oli keskmisest külmem, eriti talve teine pool kuni märtsini. Niisiis, neljale sarnaseimale aastale järgnenud talve hulgas ühtki väga sooja ei ole ja lund jätkus kõigil umbes märtsi lõpuni, nagu 20. sajandil tavaline oligi.

Mida näitavad atmosfääri- ja ookeanifüüsikal põhinevad prognoosimudelid lähikuude ilma kohta?

Hiljuti uuendatud seitsme mudeli andmetel põhinevad prognoosid Meteoblue veebilehel hajuvad jätkuvalt väga palju, kusjuures Euroopa Keskuse (ECMWF) prognoos on jäänud kindlaks paljuaastasest keskmisest vaid veidi pehmemale talvele: jaanuar peaaegu keskmine, veebruar ja märts umbes pool kraadi keskmisest soojemad.

Peaaegu sama näitab nüüd Saksa ilmateenistuse mudel. Nende prognoosidega arvestades võib eelolev talv kujuneda pehmepoolse, kuid lumerohke ja pika 1999. aasta talvega sarnaseks.

Tõsi küll, paar mudelit lubavad väga sooja talve alates jaanuarist, aga ka nende varasemad prognoosid detsembri kohta on olnud väga soojad – see ilmselt täide ei lähe, kahandades ka järgneva prognoosi usaldusväärsust.

Praegu tuhisevad üle Põhja-Euroopa mõned tsüklonid, tuues meile lörtsi ja ajuti vihma, aga see paistab olema lühiajaline muutus.

Jõuludeks liigub tsükloni kese itta ja selle tagalas jõuab põhjast kohale kergetes külmakraadides õhk. Vähemalt Ida-Eestis on sula nii nõrk ja lühiajaline, et lumi jääb maha, kuid tiheneb ja muutub jäisemaks.

Niisiis, mõõdukalt külma ja püsiva talve lootus püsib, aga 1940. aasta moodi ränka pakast praegu kusagilt ei paista. Kliima soojenemine on seda võimalust juba päris palju vähendanud, aga meie ilmad on ikka nii muutlikud, et sageli on argimõistusest lähtudes raske sellest aru saada.