Riigikogu võttis vastu 2023. aasta riigieelarve

Riigieelarve tulude kogumaht on 15,6 miljardit ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis on 2,9 protsenti SKPst.

Palgatõusudeks on tuleva aasta eelarves 243 miljonit eurot ning õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15 protsenti. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 36 ja politseiniku minimaalne palk 17 protsenti.

Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal 177,1 miljoni euro võrra. Suurenevad suurperede toetused, samuti lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanema toetus.

Keskmine vanaduspension on uuest aastast tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Üldine maksuvaba tulu tõuseb aasta algusest 654 euroni kuus.

Kõrghariduse rahastamisse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15 protsenti. Eestikeelsele haridusele üleminekule panustatakse tulevast aastast igal aastal 41 miljonit.

Energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetatakse 166 miljoni euroga.

Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist toetas 79 ja selle vastu hääletas kaks riigikogu liiget.