Sirje Potisepp hinnarallist: sellist olukorda, nagu täna Eesti toidutööstuses, pole veel näinud!

Hinnatõus on toidutööstustele olnud kiire ja järsk, eriti peale sõja algust. Tootmiseks vajalike komponentide hinnatõusud on olnud kordades, alates pakenditest ja lõpetades töötajate palgatõusudega. Olukorda, kus toodete hindu korrigeeritakse (ja kahjuks ikka ülespoole) aastas mitu korda, ei mäletagi sektoris mitmekümne aasta jooksul.

Mina lähtun lisaks ettevõtete tagasisidele ka statistikast.

2022. aasta oli, ja jätkuvalt on, toiduainesektori jaoks erakorraliselt raske. Kui vaadata majandustulemusi, siis võib tunduda, et põhjust kurtmiseks justkui pole, sest müügitulud ju kogu aeg kasvavad. Esimeses kvartalis oli kogu sektori müügitulu 595 miljonit, teises kvartalis 692 miljonit, kolmandas juba 747 miljonit eurot. Kuid reaalselt näitavad need kasvunumbrid ainult üht – metsikut inflatsiooni, mida alates teisest poolaastast piitsutab tagant just toiduhind

Sellel aastal jääb Eesti toiduainetööstuse kogukasum eelmisele aastale märgatavalt alla kõigi kolme kvartali lõikes, ning hoogsalt kasvav müügitulu ei suutnud kasvavaid tootmis- ja palgakulusid kompenseerida. Veelgi enam – väidan, et kõik hinnatõusud pole endiselt lõpphindadesse veel jõudnudki.

Olukord sektoris on erakorraline ning seab ohtu mitte ainult toidutootmise sektori ellujäämise, vaid ka riigi toidujulgeoleku tervikuna.

Nii oli kolmandas kvartalis kasumilangus lausa 48%, võrreldes sama perioodiga aasta tagasi! Plussis püsivad praegu vaid piima-, kala- ja joogitootjad, teised kas pendeldavad nulli ümber või on reaalses kahjumis. Eriti raskelt läheb lihatööstustel, mis tegutsevad kahjumis juba üle aasta, aga sel aastal on kahjumlikkus kiirelt kasvanud – 10 miljonit kahjumit esimeses kvartalis, 3,5 miljonit teises ja ligi 5 miljonit kolmandas. Seega näitab ka värske majandusstatistika, et 2022. aasta kolmas kvartal mõjutas toiduainetööstuse laastavalt: võrreldes aastataguse sama perioodi tulemusega langes sektori kogukasum tervelt 48% võrra ning esimest korda viimase kolme aasta jooksul on kulud ületanud tulud.

Kolmas kvartal oli toidutootjatele erakordselt halb. Kui eelnevatel aastatel, isegi koroonakriisi tipphetkedel, oli kolmas kvartal toiduainetööstuste jaoks alati kõige kasumirohkem periood, siis tänavune kukkumine on tõeliselt valus. Poole võrra vähenenud kasumi taustal on väga raske vaadata, et kulud on võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kasvanud kolmandiku võrra.

Toidu hind kujuneb ahelas – esmatootja, töötleja ja kaubandus. Tõsi on ka see, et tooraine hinnad on kasvanud lausa pöörases tempos, mis on põllumajandussektorile hea, kuid ka nende kulud on olulisel määral kasvanud. Tõsi on ka see, et olulisel määral on kasvanud kaubanduse juurdehindlused, mis Eestis niigi kõrged, kuid elektri ja gaasi hinnatõusud räsivad neidki. Lisaks veel ELi üks kõrgemaid käibemakse toiduainetele! Võib-olla oleks tõesti aeg toiduainete hinnakujundus teha läbipaistvaks, kust oleks näha, kui suure osa erinevad osapooled – põllumehed, töötlejad, jaekaubandus ja riik toote hinnast saavad.

Hinnatõusu ja inflatsiooni peatamiseks vajame erakorralisi meetmeid ka toidutööstustele, selget visiooni ja osavat kriisijuhtimist.

Olukord sektoris on erakorraline ning seab ohtu mitte ainult toidutootmise sektori ellujäämise, vaid ka riigi toidujulgeoleku tervikuna. Mingisugusest meie tootjate konkurentsivõimekusest ei saa me rääkida ei sise- ega välisturgudel, kui me ei suuda negatiivset trendi hinnatõusudel murda ja inflatsiooni ohjendada. Toidutööstustele on kõige suuremaks mureks saanud energiakandjad. Just nende kättesaadavus ehk varustuskindlus ning loomulikult ka hind.

Hinnatõusu ja inflatsiooni peatamiseks vajame erakorralisi meetmeid ka toidutööstustele, selget visiooni ja osavat kriisijuhtimist. Valitsus pigistab aga terve riigi majanduse ees silmad kinni ning lükkab kogu vastustuse suuremate ettevõtjate kaela.

Aga ka see pole veel kõik: alates 1. detsembrist tõusid elektri hinnakujunduses võrgutasud 2%, alates 1. jaanuarist 2023 on kavandatud elektri võrgutasu tõus 13% (juba 2 kuuga seega 15% hinnatõusu ainuüksi ühelt kulukomponendilt!) ja taastuvenergiatasu tõus 10%.

«Tule taevas appi!» tsiteerin ma klassikut. Kas me tõesti ei suuda muud tarka teha, kui selliste plaanidega kiirendada riigi poolt veelgi metsikut inflatsiooni ning kägistada tootjaid ettevõtteid sulgema ja inimesi teadvusetusele? Sest mida kõrgem elektri hind, seda kõrgemad kõikide kaupade ja teenuste hinnad!

Ja ka see pole veel kõik! Mõni päev tagasi sain eraisikuna uue gaasihinna, sest fikseeritud pakett lõpeb, ja see on 2,38 korda kõrgem!

Sellises olukorras oleme kaotajateks meie kõik: riik ja majandus, ärimees ja tarbija, tööandja ja töötaja – ja hinnatõusud jätkuvad.