Lambakasvatajad: loomapidamise kulu on kahekordistunud (4)

«Kuigi isevarustatus on hetkel hea, on näiteks lamba- ja kitsekasvatajate sektoris neid, kes soovivad oma tegevust lõpetada. Siin on murekohaks keerulised nõuded tootmisel ja toetuste osakaalu vähenemine, aga ka sõja põhjustatud mured ja masendus üldisemalt. Kui tootmissisendite hinnad tõusevad, siis lambaliha hind siin järgi ei tule ja näha on lammaste arvu vähenemist,» tõdes Seera põllumajanduskoja ajaveebi vahendusel.

Ta tõi näite, et ühe põhikarja ute pidamise kulu aastas 2020. aastal oli 41,92 eurot, kahe aastaga on põhikarja ute pidamise kulu aga juba 77,79 eurot. Müügitulu ühe ute kohta oli aga 2020. aastal 107,9 eurot, samas käesoleval aastal on see tõusnud vaid pisut, olles 114,6 eurot ute kohta.

Liidu peamised valupunktid on järsk tootmiskulude kasv, probleemid loomade realiseerimisel, põud Euroopas, konkurentsivõimetus maa rentimisel ning ülisuur sõltuvus toetustes. Seera tõi välja ka loomade ekspordi, kus suvel Euroopas valitsenud põua tõttu ei jagu sööta ja mistõttu ei ole võimalik eksporditud lambaid edasi nuumata.

Jätkuvalt tuntakse tema sõnul huvi ka Eestist pärit tõuloomade vastu. «Siin aga on probleemiks see, et meie poolt pakutud kogused ja partiid on liiga väikesed, et komplekteerida koormaid eksportivatele firmadele, kes oleks nõus ka kolmandatesse riikidesse loomi müüma,» rääkis Seera.

Positiivsena aga tõi Seera välja, et järjest on lisandunud uusi tõuraamatuid ja aretusprogramme lambakasvatussektorisse. «Hetkel on tunnustamisel meie liidul kümnes aretusprogramm Gotlandi lammastele,» tõi ta näiteid sektorist.

Lambakasvatajaid on põllumajanduskoja andemetel Eestis tänavu 1683, aasta varem oli selle tegevusharuga seotud aga 1730 loomapidajat. Sestap on vähenenud ka loomade arv – 2022. aasta novembri seisuga on Eestis lambaid 64 575, sellest tallesid 13 369. Aasta varasemalt oli seis vastavalt 67 589 ja 9181.