Eesti ostab USA-lt mitmikraketisüsteemid HIMARS (1)

Lepingu kogumaksumus on üle 200 miljoni dollari. Eesti jaoks on tegemist kõigi aegade suurima relvahankeprojektiga. Relvasüsteeme toodab Lockheed Martin ja esimesed tarned toimuvad 2024. aastal.

«Eesti kaitse-eesmärkide saavutamiseks tegeleme igapäevaselt meie kaitsejõudude relvastuse ja laskemoona uuendamisega. Meil on hea meel, et koostöös liitlastega saame uute mitmikraketiheitjate tegutsemisvõimekuse puhul tagada süsteemide ühtesobivuse USA ja teiste liitlastega,» märkis kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

Kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp lisas, et lepingu raames hangib Eesti lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi ning väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendusi. Paketis sisaldub erineva efektiga rakette, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini.

«Mitmikraketiheitjad HIMARS on uus oluline samm Eesti kaitsevõime arendamisel. See võimaldab mõjutada vastast otsustavalt juba enne, kui ta satub kontakti meie jalaväeüksustega. Tegemist on standardse süsteemiga NATO-s, mis võimaldab igakülgset koostööd teiste NATO liitlastega, ning sobitub hästi üleüldisesse NATO ühendtuletoetuse võrku,» ütles kaitseväe peastaabi võimeloome jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Lisaks Eestile hangivad endale HIMARS-e ka Läti ning Leedu. Ameerika Ühendriigid on Ukrainale andnud mitmikraketisüsteeme, kus need on aidanud täppislöökidega purustada Vene sõjaväe moonaladusid, transpordisõlmi ja juhtimiskeskusi, mis jäävad Ukrainas seni kasutatud haubitsate laskeulatusest välja.

USA-poolne relvasüsteemi rahastus on osa mahukast julgeolekupaketist, mille USA on suunanud Ukraina ja NATO idatiiva riikide kaitsevõime tugevdamiseks. USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis. Viimase viie aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristuprojektide jaoks olnud 228 miljonit dollarit. Varasemalt on julgeolekuabi kasutatud suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks.