Saksa parlament kuulutas Ukraina näljahäda holodomori genotsiidiks

Kiiev peab Stalini võimuperioodil aastatel 1932-33 aset leidnud näljahäda sihilikuks genotsiidiks ning küsimus on Venemaa ja Ukraina vahel pikalt pingeid põhjustanud.

Moskva väitel tuleb sündmused asetada laiemasse konteksti, kuna nälg laastas tookord ka Venemaad ja Kesk-Aasiat.

Resolutsiooni esitasid bundestagile kantsler Olaf Scholzi valitsuskoalitsiooni kolm erakonda ja konservatiivne opositsioon ühiselt.

See esitati holodomori alguse 90. aastapäeval ja oli mõeldud hoiatuseks Venemaale olukorras, kus Ukrainat ähvardab sõja tõttu ka sel talvel toidukriis.

Kiiev kiitis Berliini otsust.

President Volodõmõr Zelenskõi nimetas resolutsiooni «õigluse ja tõe huvides tehtud otsuseks».

«Ja see on väga oluline signaal paljudele teistele maailma riikidele, et Vene revanšismil ei lähe korda ajaloo ümberkirjutamine,» lausus ta kolmapäeval igapäevases pöördumises rahvale.

Vene välisministeeriumi süüdistas Saksa parlamenti holodomori «müüdi» toetamises.

Ministeeriumi väitel on parlamendi resolutsioon taaskordne Lääne katse «Venemaad demoniseerida» ja ukrainlasi venelaste vastu ässitada.

Moskva süüdistas sakslasi ka katses oma ajalugu ümber kirjutada ja unustada patukahetsus Teise maailmasõja ajal toime pandud õuduste eest.

Kiievi holodomori muuseum ütles varem, et Ukraina kõrval on veel 16 riiki tunnistanud näljahäda genotsiidiks. Need on Austraalia, Ecuador, Eesti, Kanada, Colombia, Gruusia, Ungari, Läti, Leedu, Mehhiko, Paraguay, Peruu, Poola, Portugal, USA ja Vatikan.