Statistikaamet: enim tervisemuresid on kagueestlastel (1)

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Viimase rahvaloenduse andmetel on suhteliselt kõige rohkem pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. Foto on illustratiivne.
Viimase rahvaloenduse andmetel on suhteliselt kõige rohkem pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. Foto on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis kõige rohkem terviseprobleeme Põlvamaa elanikel.

Kõige suurem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Põlva ja Ida-Viru maakonnas, kus neid on 42% ehk üheksa protsendi võrra rohkem kui Eestis keskmiselt (33%). Valgamaal on see protsent 41 ja Võrumaal 40, teatas statistikaamet.

Kõige parema tervisega on Harjumaa inimesed, kus pikaajaline terviseprobleem on hinnanguliselt 27%-l.

Sarnane on järjestus ka siis, kui vaadata nende inimeste osakaalu, kes on terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratud. Kõige suurem on see näitaja Põlvamaal, kus 42% rahvastikust tunneb end tervise tõttu piiratuna, järgnevad Võrumaa (37%), Valgamaa (36%) ja Ida-Virumaa (36%).

Kõige vähem tunnevad end terviseprobleemi tõttu piiratud olevat Harjumaa elanikud (22%).

«Siin on selge ja loogiline trend – piirkondades, kus on vananev rahvastik, on ka pikaajaliste terviseprobleemidega inimeste osakaal suurem,» ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila. Kõige väiksem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal Rae vallas (20%), kus elanike keskmine vanus on 33 aastat. Kõige suurem aga Räpina vallas (46%), kus rahvastiku keskmine vanus on 14 aasta võrra kõrgem (47 aastat).

2021. aasta rahvaloenduse tulemused näitavad, et kolmandikul (33%) Eesti elanikest on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Eelmise, 2011. aasta loenduse põhjal oli see näitaja mõnevõrra väiksem – 31%.

Terviseprobleemi tõttu tunneb end igapäevategevustes piiratuna hinnanguliselt 28% rahvastikust.

Suhteliselt kõige rohkem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. 69% üle 65-aastastest Eesti elanikest põeb mõnd pikaajalist haigust või neile teeb muret mõni terviseprobleem. See osakaal on püsinud kahe loenduse vahelisel ajal muutumatuna.

Suurimaks positiivseks muutuseks on, et vanimas vanuserühmas (65-aastased ja vanemad) on märgatavalt vähenenud nende osakaal, kes vastasid, et terviseprobleemid piiravad nende igapäevaelu oluliselt – 2011. aastal oli see näitaja 39%, 2021. aasta loenduse andmetel aga 24%.

Noortel esineb terviseprobleeme aga rohkem kui eelmise loenduse ajal ja nende seas on trend vastupidine. Kui 2011. aastal oli pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga kimpus 7% 0–14-aastastest lastest, siis nüüd 8%. Veel suurem tõus on 15–29-aastaste vanuserühmas: kui 2011. aastal esines 14%-l selles vanuses noortest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem, siis nüüd juba 17%-l.

Rahvaloendusest selgus ka see, et naistel on pikaajalisi terviseprobleeme rohkem kui meestel. 35% naistest vastas, et neil on mõni pikaajaline terviseprobleem, meeste puhul oli sama näitaja madalam, ulatudes 29%-ni. Samamoodi oli see ka eelmise loenduse ajal (naiste puhul 33%, meestel 28%).

Rahvaloenduse küsitluse raames uuriti inimestelt, kas neil on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. «Seejuures polnud oluline, kas inimesele on määratud puue või töövõime vähenemine, vaid inimese enda hinnang. Küsiti ka, mil määral on inimene viimase kuue kuu jooksul tundnud ennast terviseprobleemi tõttu piiratuna mõnes igapäevategevuses,» selgitas rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Statistikaamet

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles