Minister Tõnis Lukas osales Rahvusvahelise Frankofooniaorganisatsiooni tippkohtumisel

Reedel osales minister Tõnis Lukas iga-aastasel ministrite kohtumisel, kus arutati arenguid eelmistel tippkohtumistel vastu võetud programmides, sh mullu detsembris vastu võetud Digitaalses Frankofoonia Strateegias. „Eesti saab digistrateegia elluviimisesse panustada nii e-valitsemise heade tavade jagamise kui ka loovate digilahendustega, sealhulgas tehisintellekti ja masinõppe kasutamise valdkonnas, eriti keeletehnoloogia valdkonnas,“ tõi Lukas sõnavõtus välja. „Ühenduvus – füüsiline ja digitaalne infrastruktuur on meie ühiskondade, meie julgeoleku ja maailmamajanduse selgroog,“ lisas Lukas.

Ministrite kohtumisel arutati ka tippkohtumiseks ette valmistatud teemasid: kriiside ületamise ja rahu tagamise seosed, prantsuse keele seisund, OIFi strateegiline raamistik 2023-2030 ning OIFiga liitumise ja liikmestaatuse muutmise tingimuste reeglistik. Oluline osa debatist pühendus Venemaa jätkuvale agressioonile Ukrainas ning selle ülemaailmsetele mõjudele. OIF on selle sõja algatamise ühemõtteliselt hukka mõistnud.

Laupäeval ja pühapäeval osales minister Eesti riigi esindajana tippkohtumisel, mida juhtis Tuneesia president Kais Saied.

Lukas kohtus visiidil Tuneesia haridus- ja teadusministri Fethi Sellaoutiga ning arutas koostöövõimalusi digi- ning haridusvaldkonnas, eriti arvestades kavandatavat Tuneesia haridusreformi, mis hõlmab ka õppekavade arendust ja pedagoogiliste meetodite uuendamist. Sellaouti tundis eeskätt huvi haridusvõrdsuse, inseneriõppe ning koolide autonoomia vastu. Kohtumisel võeti eesmärgiks kahepoolse koostöö tihendamine.

Kahepoolsed kohtumised toimusid ka Nigeri välisministri Hassoumi Massaoudou, Rwanda välisministri Dr Vincent Birutaga ja Cote d’Ivoire’i riigiministri Kandia Camaraga. Lukas juhtis kohtumistel tähelepanu Venemaa jätkuvale agressioonile Ukrainas ja selle ülemaailmsetele mõjudele. "Ukrainat tuleb jätkuvalt toetada, ning seda kasutades kõiki olemasolevaid mõjutusvahendeid ka rahvusvahelisel areenil, sealhulgas ÜROs“ sõnas Lukas.

Lukas rääkis OIFi visiidil, et prantsuse keele rolli suurendamine Eestis on oluline. Lukase sõnul on oluline suurendada noorte võõrkeeleõppe valikuvõimalusi näiteks prantsuse ja saksa keele näol ning vähendada vene keele osa nende pakkumisel, aga ka inglise keele domineerimist. „Meie laste tulevik ja kultuuri haare ning edasiõppimise võimalused oleks mitmekesisemad, kui rohkem osataks ka teisi Euroopa keeli."

Eesti delegatsiooni kuulusid ka Eesti suursaadik Prantsusmaal Lembit Uibo ja Eesti aukonsul Tuneesias Abdeljelil Bouraoui.

OIFi esmane eesmärk on prantsuse keele ning keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamine, kuid sama oluline on liikmesriikide toetamine rahu, demokraatia, ja inimõiguste kaitsmisel, hariduse, kõrghariduse ja teaduse toetamine ning kestliku arengu alase koostöö edendamine. Liikmeid ja vaatlejaid on organisatsioonil kokku 88. Eesti on OIFi vaatlejaliige alates 2010. aastast.