KOHTA POLE, MINE KOHTUSSE ⟩ Kümned lapsed ei mahu Saaremaal lasteaeda

Saarte Häälega kõnelenud lapsevanemad on pidanud kas ise koha vähemalt lastehoiuski kätte võitlema pideva vallale pindakäimisega või siis üldse lapsega kodus istuma, sest väikest last ju üksi ei jäta ja naljalt tööle kaasa ka ei võta.

Täiesti ebanormaalne olukord

Kes on saanud ajutise koha eralastehoidu, neil tuleb välja käia suurem summa kui vanemail, kelle lapsed tavalasteaias käivad. Mis siis, et vald hüvitab sellegi osaliselt. Olukorda normaalseks ei pea neist lapsevanemaist aga keegi. Seda enam, et otsused on olnud teatud juhtudel ka küsitavad. Mõni, kel taotlus õigeaegselt tehtud, pole kohta saanud senimaani, mõnel aga, kes alles suvel Saaremaale kolis, on laps sügisest juba lasteaias.

Kuressaares elava Kristi laps saab tuleval aastal juba kolmeseks, kuid kohta tavalasteaias pole ta lapsel siiani. Esimese taotluse tegi ta 2021. aasta kevadel.

“Kuna kohta ei saanud, käisin ise palju peale ning siis pakuti asenduskohta,” räägib ta, lisades, et tavalasteaiakoha järjekorda jäid nad edasi.

Eralasteaed või lapsehoidja

Aasta alguses helistati talle, et ka sel aastal ei saa ta oma lapsele tavalasteaias kohta, aga kui ta soovib, on võimalus jätta laps ajutisele kohale. “Kuna oleme kohaga rahul, siis otsustasime sel aastal lapse veel sinna jätta,” ütleb Kristi. “Aga kuna järgmisel aastal saab laps kolmeseks, peaks ta ikka tavalasteaeda saama,” leiab ta.

“Ma arvan, et nii mõnigi vanem võib lapsega koju jääda, kuna ta ei pruugi teada, et vald peab võimaldama lapsele alates 1,5-aastaseks saamisest koha sõimerühmas,” räägib Kristi.

“Kui kohta pole, peaks leidma ajutise lahenduse kas tasulises hoius, kus vald maksab mingi vahe kinni, või siis paberitega lapsehoidja. Kui vanemad sellest ei tea ja ise peale ei käi, siis istuvadki nad lapsega kodus.”

Mida teha, kui lasteaiakohta ei saa? Kohtutee jalge alla!

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson kinnitas tõsiasja, et koolieelse lasteasutuse seadus seab kohalikule omavalitsusele üheselt kohustuse tagada pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele, kelle elukoht on samas omavalitsuses, koht lasteasutuses.

"Kui seda ei suudeta tagada, siis on lapsevanematel õigus pöörduda kohtusse ja kohtupraktikas on küllalt juhtumeid, kus kohus teeb esialgse õiguskaitse korras omavalitsusele viivitamatuks kohustuseks tagada koht lasteasutuses," nentis Simson.

Kui omavalitsusele kuuluvates lasteaedades ei ole võimalik kohta saada, siis mõnes omavalitsuses on Simsoni sõnul tehtud kokkuleppeid eralasteaedadega ja toetatakse lapse eralasteaias käimist nii, et lapsevanema kulu on sarnane munitsipaallasteaias tehtava kuluga.

Nöpsik aitab vaid veidike

Lepped on ka Saaremaa vallavalitsusel, kuid seegi ei leevenda praegu veel olukorda. Valla alusharidusnõunik Maarja Pildre tõdes, et kevadel õigeaegselt taotluse esitanud lastest on lasteaiakoha järjekorras veel 20 last. Neile lisaks on kõik suve jooksul lisandunud taotlused.

Nimekiri muutub Pildre sõnul praktiliselt iga nädal – uusi taotlusi tuleb juurde ja on ka kohtade vabanemisi, kohavahetusi jmt.

Ta märkis, et eelnevatel aastatel on sügise jooksul olnud rühmades piisavalt muutusi ning kevadel taotluse esitanud lapsed on sügise jooksul endale koha saanud kas valla või eralasteaeda.

"Sel aastal on oodatud liikumisi olnud tavapärasest vähem ja oleme olukorras, kus oktoobri alguseks on järjekorras tavapärasest rohkem lapsi," möönis alusharidusnõunik. Sõimekohtade osas on vald saanud abi eralastehoidudelt.

"Ka sel sügisel suurendame tellimust erasektorilt," tunnistas Pildre. "Kui erahoid Nöpsik plaanib veel tänavu sügisel avada teise hoiurühma, saab osa järjekorralapsi koha sinna."

Enamik järjekorras olevatest lastest ootab Pildre sõnul kohta Kuressaarde sõimerühma, kus seaduse kohaselt tohib olla kuni 14 last, ja ülejäänud on koha ootel linnast väljas asuvatesse lasteaedadesse.

Enamik ootab kohta linnas

"Järjekorras on ka lapsi, kes praegu kasutavad kohta eralastehoius, ent on lasteaiakoha järjekorras, et võimalusel saada koht vallavalitsuse hallatavas lasteaias."

Lasteaiakohataotlusi võetakse Saaremaal vastu kuni õppeaastale eelneva kevade 15. aprillini, seejärel komplekteeritakse rühmad. "Õppeaasta sees laekunud kohataotlusi ei ole meil võimalik ette näha ning kohti saame pakkuda vaid vabade kohtade olemasolul," ütles Maarja Pildre.

Kõiki elukorralduse muudatusi ei ole tema sõnul aga võimalik ette näha ja õppeaastat nende järgi korraldada ning see on üks suur väljakutse, millega vald nüüd silmitsi seisab.

Erakordselt suure sündide arvuga 2019. aasta lapsed on nõuniku sõnul veel viimast aastat sõimerühmas ja see on mõjutanud vastuvõttu nii eelmisel kui ka sel aastal.

Viimase kahe aasta sündimus on võrdluses olnud madalam, seega peaks olukord kohtade osas järgmisel sügisel, kui suured aastakäigud sõimerühmadest aiarühmadesse lähevad, paranema, loodab Pildre.

Kuna juba mainitud liikumised kohtade osas lõpevadki Pildre sõnul üldjuhul oktoobriks ning nad tahavad ära oodata erahoiu Nöpsik lisarühma avamise, kavatseb haridusosakond seejärel teha järeldusi ja vajadusel ka ettepanekuid vallavalitsusele täiendavate lisavõimaluste tekitamiseks.

Vastuseks neile, kes arvavad, et kohad on lasteaedades hõivanud ukraina lapsed, rõhutas Maarja Pildre, et ukraina lapsi on kuues Saaremaa lasteaia tavarühmas ja kõik need asuvad linnast väljas.

Kuressaares on Ristiku lasteaia koosseisu loodud ukraina laste hoiurühm Rootsi tn 7 ruumides ja kõik linnas kohta soovivad ukraina lapsed saavad koha sinna.