Lävepakuküsitlused näitavad Lätis edu peaministriparteile Uus Ühtsus

BNS
Copy
Läti peaminister Krišjanis Karinš sai parlamendivalimistel suurima häältesaagi.
Läti peaminister Krišjanis Karinš sai parlamendivalimistel suurima häältesaagi. Foto: Roman Koksarov/AP/Scanpix

Lätis laupäeval peetud parlamendivalimistel sai suurima häältesaagi peaminister Krišjānis Kariņši Uus Ühtsus, millele järgnevad Ühendnimekiri ja Läti Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS), selgub BNS-i, Riia Stradiņši ülikooli ning Läti televisiooni ja raadio korraldatud ühiste lävepakuküsitluste tulemustest.

Küsitluste kohaselt võib nõutava viieprotsendise valimiskünnise olla ületanud veel viis erakonda. Need on paremtsentristlik rahvuslaste liit, Progressiivsed, Stabiilsus, Läti Kõigepealt (LPV) ja tsentristlik Arengu Eest!.

Tulemused osutavad sellele, et Uue Ühtsuse poolt hääletas 22,5 protsenti, Ühendnimekirja eest – kuhu kuuluvad Läti Roheline Partei, Läti Regioonide Liit ja Liepaja Partei – 11,5 protsenti ja ZZS-i poolt 10,9 protsenti. Rahvuslaste liit kogub ilmselt 8,4 ja Progressiivsed 8,3 protsenti toetust. Neile järgnevad Stabiilsus 5,4, LPV 5,3 ja Arengu Eest! 5,2 protsendiga.

Ülejäänud parteid on allpool künnist.

Kokku kandideeris sajakohalisse seimi 19 erakonda ja valimisliitu enam kui 1800 kandidaadiga.

Valimiste ametlikud tulemused avaldab keskvalimiskomisjon pärast kõigi häälte kokkulugemist.

Sel aastal ei avaldanud 30 protsenti vastanuist oma eelistust, nelja aasta eest oli see arv 29 protsenti.

Varasema kogemuse pinnalt ennustatakse suurimaid muutusi valijaskonna toetuses neile erakondadele, mil on tavaliselt olnud tugev venekeelse elanikkonna toetus.

Peaministriks 2019. aasta jaanuaris saanud Kariņš juhib praegu neljast erakonnast koosnevat vähemuskoalitsiooni, kuhu lisaks Uuele Ühtsusele kuuluvad paremtsentristlik rahvuslaste liit, tsentristlik Arengu Eest! ja konservatiivid.

Esialgsed andmed: Läti seimivalimiste valimisosalus on 59 protsenti

Lätis laupäeval peetud parlamendivalimistel käis esialgsete andmete kohaselt hääletamas 59 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, mida on ligi viie protsendipunkti võrra enam viimastest valimistest 2018. aastal, ütles keskvalimiskomisjoni esimees Kristīne Bērziņa õhtul ajakirjanikele.

Kella 16-ks oli seimi 14. kooseisu valimistel hääletamas käinud üle 588 800 valija ehk 38,17 protsenti kõigist valimisõiguslikest kodanikest.

See tähendab, et koos eelvalimistel antud häältega oli kella 16-ks hääletanud umbes 652 100 inimest ehk 42,28 protsenti.

BNS

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles