Eleringil valmib Paldiskisse LNG ujuvterminali vastuvõtuks vajalik meretoru (1)

«Pingutused vajalike seadmete ja materjalide hankimisel ning ülikiires tempos toimuvad projekteerimis- ja ehitustööd lubavad praegu kinnitada, et Elering lõpetab toruühenduse rajamise novembri lõpuks ehk plaanitud tähtajaks,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Meretoru paigaldamiseks on maismaal kokku keevitatud neli ligikaudu 200 meetri pikkust torulõiku. Torulõigud tõmmatakse üksteise järel merre ja keevitatakse kokku üheks ligikaudu 750 meetri pikkuseks torustikuks. Toru kaipoolses otsas on flantsühendused, mille abil tuuakse toru ots mere põhjast haalamiskaile. Toru merre tõmbamiseks kasutatakse ligi 300-tonnise tõmbejõuga vintsi, mis paikneb umbes kilomeetri kaugusel kaldast asuval pargasel. Pargast hoiavad paigal kaks 18-tonnist hiiglaslikku ankrut. Meretoru tõmbamiseks valmistati spetsiaalne tõmbepea. Töid teeb Leedu ettevõte MT Group, mis osales ka Balticconnectori ehitusel.

Selguse huvides peab rõhutama, et Elering ehitab Paldiskis LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekust vastavalt Eesti ja Soome riigi vahel sõlmitud kokkuleppele ja lähtuvalt Soome osapoole renditud ujuvterminali tehnilistest andmetest. Praegu on ainult üks osapool näidanud üles huvi ujuvterminal Paldiskisse tuua, selleks on FSRU OY, kes on esitanud seadusest tulenevalt vajaliku liitumistaotluse Eesti gaasisüsteemiga liitumiseks. See liitumistaotlus on aluseks LNG ujuvterminali tehniliste lahenduste disainil ja ehitusel. Kui mõnel kolmandal osapoolel on huvi samuti LNG ujuvterminal Paldiskis gaasivõrguga liita, siis peavad nad esitama liitumistaotluse ja liidetava terminali tehnilised parameetrid. Selle alusel on võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses oleks vaja praegu rajatavat gaasivõrgu liitumispunkti ümber ehitada mõne teise ujuvterminali gaasisüsteemiga liitmiseks.

Taavi Veskimägi sõnul on Eesti, Läti ja Soome gaasisüsteemihalduritega koostöös iga nädal uuendatava gaasi piisavuse analüüsi alusel regiooni gaasi varustuskindlus tagatud uue Soome lahe ja Klaipeda ujuvterminali ning Läti gaasihoidla varude põhiselt. Seda ka tingimustes, kus Balti elektrisüsteem töötab osana Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ja läbi Leedu-Poola toruühenduse liigub suurel määral gaasi Baltikumist välja Poola suunas. Samas on Veskimägi hinnangul praeguses julgeolekupildis parem rohkem terminale varustuskindluse tagamiseks kui vähem.

«Regiooni gaasisüsteemihaldurite prognooside järgi on gaasi tarneallikaid ja infrastruktuur piisav, et katta talvine regiooni gaasitarbimine. Samas on kaks LNG ujuvterminali piirkonnas varustuskindluse seisukohast alati parem kui üks. Kui on soov liita Paldiskis täiendav LNG ujuvterminal gaasivõrguga, on esmane saada selle terminali tehnilised parameetrid hindamaks, mis ulatuses tuleb täna riikidevahelise kokkuleppe alusel soomlaste poolt renditud laeva parameetrite järgi ehitatud liitumispunkt ümber ehitada,» lisas Veskimägi.