Riigikontroll: ministeeriumide saamatus seab ohtu Eesti kui merendusriigi maine (1)

Riigikontroll tuletab märgukirjas meelde, et 2010. aastal auditeeris IMO Eesti õigusaktide ja merendusvaldkonna riikliku töökorralduse vastavust rahvusvahelistele konventsioonidele. Auditi tulemusel tehti Eestile märkusi, millega tegelemine oleks pidanud olema juba aastaid sihipärane ja järjepidev protsess.

IMOs välja töötatud auditiskeem on alates 2016. aastast liikmesriikidele kohustuslik ja sellega seoses seisab Eestil 2024. aastal ees IMO kohustuslik audit, millega antakse uus hinnang.

Arvestades seda, et 12 aastat tagasi välja toodud puudusi ei ole praeguseni kõrvaldatud, on riigikontrolli sõnul risk, et läheneva kohustusliku auditi tulemus ei ole Eestile soodne. Auditi tulemusel tehtavad märkused võivad näidata, et Eesti ei suuda täita välislepingutega võetud kohustusi, sealhulgas neid, mis puudutavad meresõidu ohutust ja merereostuse vältimist laevadelt.

Lisaks ohutuse ja merereostusega seotud riskidele kannatab riigikontrolli sõnul ka Eesti kui merendusriigi maine ning selle tulemusena ettevõtjate ja riigi sissetulekud. Nimelt arvestatakse organisatsiooni auditi tulemusi rahvusvahelises võrdluses ja need mõjutavad laevaomanike ja lipuriigi konkurentsiolukorda.

Riik on probleemide lahendamisega jännis

Üks oluline murekoht on riigikontrolli sõnul toimiva nõuete ja soovituste strateegia puudumine, mis määraks töö ja ülesannete jaotuse ministeeriumide vahel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) pole riigikontrolli hinnangul IMO-suunaliste tegevuste koordineerija rolli seni suutnud täita. Ministeerium on teema koordineerimiseks loonud kaks töörühma, kuid probleemide lahendamisel läbimurret saavutatud ei ole. Ministeeriumid ja asutused vajaksid MKMilt aga sisulisema juhtrolli võtmist.

Vastutuse ja tööjaotuse küsimus võiks riigikontrolli hinnangul olla lahendatud, kui tähtajaks – 2013. aastaks – oleks koostatud ja kinnitatud IMO nõuete ja soovituste elluviimise strateegia. Eesti merenduse IMO strateegia valmimise esialgne tähtaeg oli 2013. aasta, uueks tähtajaks on MKM seadnud 2022. aasta neljanda kvartali.

Riigikontrolli hinnangul väärib siiski tunnustamist, et uus meremajanduse asekantsler on probleemide lahendamise käsile võtnud.

Samuti puudub ülevaade, millised IMO konventsioonide muudatused on korrektselt menetletud, tõlgitud ja ettenähtud korras avaldatud. Paraku ei olnud 2010. aasta auditi ajal isegi kõiki ministeeriume hõlmavat ülevaadet muudatuste menetlemise ja tõlkimise seisust.

Eesti riigil napib spetsialiste

Audit tõi toona välja, et regulatsioonide efektiivseks ülevõtmiseks ja rakendamiseks ei ole mereadministratsioonis piisavalt spetsialiste. Praeguseni ei ole riigikontrolli sõnul valminud personalianalüüsi selle kohta, millise kompetentsusega inimesi ja kui palju oleks riiklike ülesannete täitmiseks vaja.

Mitme merekeskkonna teema puhul jäävad riigikontrolli selgitusel probleemid lahendamata, kuna ülesandeid lükatakse ühelt asutuselt teisele. Ka keskkonnaministeerium peaks rohkem teadvustama oma vastutust merekeskkonna teemadel.

Samuti viitas audit, et Eestil puudub konventsioonidele vastav punkerdajate register. Punkerdajate kohta peetakse praegu arvestust kütuseseire andmekogus, mille vastutav töötleja on keskkonnaagentuur, kuid tänavu 20. juuli seisuga ei olnud kehtestatud selle andmekogu põhimäärust, nagu on nõutud atmosfääriõhu kaitse seaduses.

Viimaseks olulisemaks probleemiks peab riigikontroll seda, et sadamas asuvate laevajäätmete vastuvõtuseadmete vajalikkust ja võimekust sisuliselt ei hinnata. 2010. aastal toimunud IMO auditi käigus välja toodud puudus pole praeguseni likvideeritud.

Märgukirjas toodud info põhjal palub riigikontroll saada oktoobris majandus- ja taristuministrilt ning keskkonnaministrilt vastust.