Teadlased avastasid ühed Põhja-Ameerika varaseimate põliselanike jalajäljed
Hiljutine leid ühest USA kõrbest heidab valgust Põhja-Ameerika varaseimatele inimasukatele. Utah’ osariigi kuivanud jõesängist leitud kivistunud jalajäljed paljastavad seni teadmata üksikasju selle kohta, kuidas mandri põliselanikud elasid enam kui 12 000 aastat tagasi – just siis, kui külmunud planeet sulama hakkas.
Fossiilid võinuks isegi märkamatuks jääda, kui läbi USA õhujõudude suurbaasi sõitnud teadlased Daron Duke ja Thomas Urban poleks just jalajälgedest lobisedes õiges kohas autoaknast välja vaadanud. Duke rääkis AFP-le, et nad olid just parasjagu vestelnud sellest, kuidas jalajäljed välja võiksid näha. Siis oli Urban öelnud: «Nagu need, mis seal paistavad.» Mehed leidsid 88 erinevat jälge, mis arvatavalt pärinevad nii täiskasvanutelt kui lastelt.
«Mõned näevad välja nagu luitunud laigud maapinnal, mõnede ümber ja peal on pori. Aga need näevad tõesti välja nagu jalajäljed,» kirjeldas Duke. Avastusele järgnes paar päeva väga hoolikat kaevamist, et kindlas teha, kas need jäljed on tõesti nii vanad, kui paistavad. «Inimesed olid paljajalu käinud madalas vees. Kohe, kui nad jala tõstsid, langes liiv mudakihi peale ja sellepärast ongi need jäljed nii hästi säilinud,» selgitas Duke.
Nevadas tegutseva antropoloogiauuringute töörühma liige Duke jahtis seal piirkonnas Shoshone’i inimeste eelajalooliste lõkkekohtade jälgi. Cornelli ülikooli teadlase Urbani oli ta endaga kaasa võtnud tema eriti põhjalike ekspertteadmiste pärast – Urban oli nimelt ka üks neist, kes avastas inimeste jäljed New Mexicost White Sandsi rahvuspargist. Sealsed jäljed arvatakse olevat kuni 23 000 aastat vanad.
Värske leid koos samast piirkonnast leitud kivitööriistade, tõendite tubaka pruukimise kohta, linnuluude ja lõkkejäänustega annavad koos hulga teavet Shoshone’i inimeste ja nende püsiasustuse kohta. Shoshone’ide järeltulijad elavad Põhja-Ameerikas tänase päevani.
«Nad olid Põhja-Ameerika põliselanikud, nad elasid siin ja see on ka koht, kus nad elavad täna,» ütles Duke. Tema jaoks isiklikult on nende jälgede leidmine olnud karjääri tipphetk. «Kui ma mõistsin, et ma kaevan inimese jalajälge; ma nägin varbaid, ma nägin nende jälgede laitmatut seisundit, olin ma lihtsalt vapustatud,» jagas ta oma muljeid. Duke’i sõnul oli äärmiselt hea tunne jagada neid avastusi ka Shoshone’i inimeste kaugete järeltulijatega.