Reinsalu Zelenskõile: Ukraina ülesehitamist tuleb kohe alustada (1)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
3. august 2022, 18:38
/nginx/o/2022/08/03/14737427t1h8c1f.jpg)
Välisminister Urmas Reinsalu kohtus kolmapäeval Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi, peaminister Denõss Šmõhali ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga, rõhutades, et kogu maailm peab suurendama survet Venemaale.
Kohtumistel president Zelenskõi ja peaminister Šmõhaliga rõhutas Reinsalu, et hoolimata sellest, et Venemaa jätkab ebainimlikku sõda Ukrainas, tuleb alustada Ukraina ülesehitamisega.
«Peame lõpetama lubaduste andmise ja asuma tööle,» ütles Reinsalu kohtumisel peaminister Šmõhaliga. «Talv on tulemas ja paljudel inimestel puudub Venemaa tekitatud purustuste tõttu peavari. Aeg tööle asuda on praegu.»
Reinsalu lisas, et agressiooni hind tuleb Venemaa jaoks võimalikult kõrgele tõsta. «Jätkame ettepanekute tegemist karmimate ja tõhusamate sanktsioonide kehtestamiseks. Ühtlasi peame ühiselt takistama Venemaad sanktsioonidest kõrvale hiilimast,» ütles Reinsalu.
/nginx/o/2022/08/03/14737437t1hf673.jpg)
Sanktsioonide rakendamise tõhustamiseks võttis Euroopa Liit juulikuu lõpus vastu seitsmenda sanktsioonipaketi, millega keelati energiakandjate järel Venemaa jaoks tähtsaima ekspordiartikli kulla import. «Seitsmes sanktsioonipakett ei ole piisav. Peame jätkama tööd Venemaa energiakandjatele edasiste sanktsioonide kehtestamise nimel,» ütles Reinsalu.
Ta lisas, et Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud kahjud ja selleks tuleks kasutada Venemaa külmutatud varasid.
«Venemaa on julma sõjaga Ukrainas rikkunud kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kokkuleppeid ning vastutab reparatsioonide eest,» märkis ta. «Meil on moraalne kohustus võtta vastutusele sõja- ja agressioonikurjategijad. Sellest sõltub reeglitel põhineva maailmakorra tõsiseltvõetavus,» sõnas Reinsalu.
Kohtumistel sõnas Reinsalu, et tervitab Euroopa Liidu juunikuist ajaloolist otsust anda Ukrainale kandidaatriigi staatus. «Minu eesmärk kohtumisel oli välja selgitada, millises valdkonnas ja millist tuge Ukraina ELiga ühinemisel meilt kõige enam vajab,» ütles ta ja lisas, et Eesti toetab ühtlasi Ukraina teekonda NATO-sse.
Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi kokku ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Ukrainast on Eestisse Venemaa julmuste eest varjunud enam kui 48 000 ukrainlast, mis on ligi 3,7 protsenti Eesti rahvaarvust.
«Täna nägin Ukraina jõudu. Ukraina ei ole väsinud,» ütles Reinsalu. «Ka meie ei tohi väsida. Venemaa peab selle sõja kaotama.» President Zelenskõi tänas Eestit Ukrainale antud abi ja jätkuva toetuse eest.