JUHTKIRI Putini Põhja Konn tahab merel kõiki hammustada (3)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts
  • Venemaa on valmis kasutama maailmamere erinevates osades sõjalist jõudu
  • Mis hakkab juhtuma viljaveoga Ukraina sadamatest?

Pühapäeva hommikul teatas Venemaa, et Ukraina droonirünnak tabas Vene Musta mere laevastiku staapi, viis inimest sai viga. Mõni tund hiljem väitis aga Ukraina Odessa sõjaväevalitsus, et mingit rünnakut polnud ning «Krimmi vabastamine Vene okupantidest viiakse läbi muul viisil ja palju tõhusamalt».

Kas sündmus oli või ei olnud, igal juhul on see teisejärguline võrreldes reedel Donetski lähedal Olenivkas arvatavalt wagnerlaste korraldatud pommitamisega, kus tapeti üle poolesaja Ukraina sõjavangi, teiste seas hulk Mariupolis Azovstali terasetehast kaitsnud mehi. Seal oli tegu järjekordse sõjakuriteo ja rahvusvaheliste normide räige rikkumisega.

Kuid Sevastopoli droonirünnakul – kas sündmus oli või ei olnud – on siiski laiem tähendus. See on seotud Venemaa merelaevastiku päevaga, mida riigis, mis peale sõdimise muud teha ei mõista, ka suurejooneliselt tähistati. Võimalik, et droonijutt pidi toitma venelaste patriootlikke tundeid – meil on vaenlane ja ta ründab.

Kõige tähelepanuväärsemad sõnumid on siin seotud Moskva uue meredoktriiniga, mis kuulub Vene fašismi baastekstide hulka, sarnaselt üllitistega, kus kutsutakse üles ukrainlust täielikult välja juurima.

Meie jaoks on mõistagi ärev see, et Moskva nimetab oma julgeoleku olulise piirkonnana Läänemerd. Siiski pole see üllatav ja see pole ka dokumendi kõige olulisem koht. Keskne on väide, et Venemaa võib oma huvide kaitseks kasutada maailmamere erinevates osades sõjalist jõudu.

Selliste piirkondadena on välja toodud Läänemeri, Kuriilide väinad, loomulikult Must meri ja Aasovi meri, aga ka Vahemere idaosa (mille pärast seni on tülitsenud Türgi ja Kreeka); samuti meretranspordi läbipääsualad, näiteks need, mis kulgevad piki Aasia ja Aafrika rannikut.  

Venemaa uus meredoktriin ütleb, et Põhja Konn trügib maailmamerele ja on valmis seal igaüht hammustama.

Lisaks on doktriini järgi üks Venemaa suuremaid probleeme see, et nende sõjalaevade jaoks ei leidu välismaal piisavalt palju baseerumispaiku. Võib vaid edasi mõelda, mismoodi asub Moskva «sõjalist jõudu kasutades» oma laevastikule teistes riikides sõjasadamaid looma.

Kreutzwaldil on ennemuistne jutt Põhja Konnast – härja keha, konna jalgade ja mao sabaga koletisest. Suur punane Nõukogude Liit laius kunagi maailmakaardil just Põhja Konna moodi hiidpeletisena ja ega praegune Venemaagi oma mastaapidelt palju maha jää. Nüüd ütleb Vladimir Putini meredoktriin, et Põhja Konn trügib maailmamerele ja on valmis seal igaüht hammustama.

Kuigi Moskva kompab igast küljest julmuse ja ähvardusjõu piire, piirdub vahetu oht praegu peamiselt Ukrainaga. Riigiga, kes saatis juba mitu kuud tagasi Vene Musta mere laevastiku lipulaeva looja karja.

Meredoktriin koos asjaoluga, et Vene merevägi suurendas oma laevarühma Mustal merel, peaks mõtlema panema, mis õieti hakkab juhtuma viljaveoga Ukraina sadamatest. Et ÜRO vahendatud lepe selle justkui tagab, ei lähe Venemaale muidugi korda. Kokkuleppe savijalgsust ja Moskva võimalikke pahatahtlikke käike kirjeldab esmaspäevases veerukommentaaris ka Olev Remsu.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles