Riik kavatseb luua finantsvaidluste voliniku ametikoha (1)

Vaidlused, mida finantsteenuste kliendid saavad voliniku juures lahendada, võivad puudutada näiteks erinevaid pangandus- või investeerimisteenuseid. Vaidluste sellisel viisil lahendamine pole kohustuslik, selgub eelnõu seletuskirjast, ning kliendid võivad ka tulevikus pöörduda jätkuvalt oma õiguste kaitseks otse kohtusse. Samas finantsteenuse osutajale on protsessis osalemine kohustuslik, kui klient on otsustanud sellist kohtuvälise menetlemise võimalust kasutada.

Ainult finantsteenustele spetsialiseerunud kohtuväliste vaidluste lahendamise üksus Eestis praegu puudub. Tarbijavaidluskomisjon lahendab vaid tarbijavaidlusi ning kindlustuse lepitusorganid vaid kindlustusteenusega seotud vaidlusi.

Eesti Pank märkis oma tagasisides, et kuigi praegu ei kuulu eelnõu järgi voliniku pädevusse finantsinspektsiooni järelevalve alt välja jäävad finantsteenuse osutajad, sealhulgas ka hoiu-laenu ühistud ning virtuaalvääringu teenuse osutajad, peaks keskpanga vaates kohtuvälise vaidluste lahendamise võimalus olema tagatud kõigile finantsteenustega seotud vaidlustele.

Kui eelnõu kohaldamisulatust aga laiendada kõikidele finantsteenustele ilma neid finantsinspektsiooni järelevalve alla toomata, tuleks Eesti Panga hinnangul üle vaadata voliniku funktsiooni rahastamise mudel, kuna praegu planeeritakse üksuse kulud katta finantsjärelevalve subjektide järelevalvetasudest. Voliniku pädevuse laiendamisel peaks osa vaidluste lahendamisega seotud kuludest saama kaetud riigieelarvest.

Vaidluste üksuse rahastamise ja voliniku ametisse nimetamise pädevuse osas avaldas arvamust ka tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet, kelle hinnangul võib tõusetuda probleem tema sõltumatusest ja erapooletusest, sest volink asuks finantsinspektsiooni juures, oleks inspektsiooni eelarvest finantseeritud ning ametisse nimetatud inspektsiooni juhi poolt.

Eesti Advokatuur tunneb aga muret, et esitatud eelnõu kohaselt lahendaks finantsvaidluste volinik finantsvaidlusi ainuisikuliselt, samas muud sarnased kohtuvälised vaidluste lahendamise organid – töövaidluskomisjon, üürikomisjon, tarbijavaidluste komisjon – on kollegiaalsed. Samuti on järelevalveasutuste juures tegutsevate kohtuväliste vaidluste lahendamise organite otsustusprotsessi kaasatud kummagi poole huve esindavate organisatsioonide esindajad.

Arvestades eelnõu eesmärki tagada finantsvaidluste lahendamise üksuse sõltumatus, oleks advokatuuri vaates asjakohasem näiteks töövaidluskomisjoniga sarnane organi koosseis ja selle määramise kord ehk vaidluse lahendaks kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad ka poolte huve esindavate organisatsioonide esindajad.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei pea aga finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomist hädavajalikuks. «Meieni ei ole viimastel aastatel jõudnud ettevõtjatelt tagasisidet, et finantsvaidluste lahendamisega oleks suuri probleeme ning vaja oleks luua kohtuväline vaidluste lahendamise üksus,» märkis koda kirjas ministeeriumile, lisades, et juba praegu on võimalik ettevõtjatevahelisi finantsvaidlusi lahendada nii kohtus, vahekohtus kui ka lepitusmenetluse raames ning täiendavate võimaluste loomine ei ole hädavajalik.