Von der Leyen: EL ja Uus-Meremaa sõlmisid vabakaubandusleppe

Copy
Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: KENZO TRIBOUILLARD / AFP / SCANPIX

Euroopa Liit ja Uus-Meremaa jõudsid neli aastat kestnud läbirääkimiste järel vabakaubandusleppeni, teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen neljapäeval.

«See on meie koostöös ajalooline hetk,» ütles Von der Leyen ühisel pressikonverentsil Uus-Meremaa peaministri Jacinda Arderniga ja tunnistas, et kokkuleppele eelnesid rasked läbirääkimised.

Ardern kiitis vabakaubanduslepet kui «järjekordset ajaloolist verstaposti kahe tihedalt seotud mõttekaaslase ja sõbra vahel partnerlussuhetes».

Lepe lähendab kahte väga erineva suurusega majandust: Uus-Meremaal on elanikke vaid viis miljonit, EL-is aga 450 miljonit.

Kui pikk ratifitseerimisprotsess õnnelikult ühel pool, kaotab lepe EL-i sõnul kõik tollimaksud ekspordilt Uus-Meremaale ning avab turud olulistes sektorites nagu finantsteenused, telekommunikatsioon, meretransport ja tarned.

Pooled tõid esile keskkonnateema, sest mõnes Euroopa riigis kardetakse, et kaubanduslepped seavad ohtu Pariisi kliimaleppes ette nähtud kohustuste ja rahvusvaheliste tööõiguse standardite järgimise.

«See kaubanduslepe sisaldab väga ambitsioonikaid tulemusi Pariisi leppega seotud valdkondades, kliimategevuses, tööõigustes, soolises võrdõiguslikkuses ja kahjulikes kalandustoetustes,» ütles Uus-Meremaa kaubandusminister Damien O'Connor pärast viimast kõnelusvooru ajakirjanikele.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles, et see on EL-i jaoks tipptasemel kaubanduslepe, milles kajastuvad poolte ühised väärtused.

Kaubanduslepe valmib ametlikult lähikuudel, seejärel peavad selle heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Euroopa Liidul on viimastel aastatel olnud raskusi kõigi 27 liikmesriigi toetuse saamisega kaubanduslepetele, mille sobitamine oli kord bloki peamine tegevusala.

EL-il on käsil kaubanduskõnelused ka India, Indoneesia ja Austraaliaga.

Prantsusmaale valmistab iseäranis muret lepe Lõuna-Ameerika kaubandusblokiga Mercosur, millele pole veel allkirja antud, kuna mitu riiki nõuavad Brasiilialt kindlat lubadust Amazonase vihmametsa mahavõtmine lõpetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles