SEB Grupp: Vene tarnetele hinnalae kehtestamine tõstaks nafta hinna 200 dollarini

SEB analüütik Bjarne Schieldrop märkis, et hinna ülempiiri ettepanek on arvestades praegust energiakriisi «katastroofi retsept», vahendas oilprice.com.

Suurte tööstusriikide ühenduse G7 juhid otsustasid teisipäeval Baieri Alpides peetud tippkohtumise lõpupäeval, et Lääne riikide ministrid peaksid kiiresti vaatama üle võimalused, kuidas piirata Venemaa nafta- ja gaasitulusid. Kohtumise käigus jõuti seisukohale, et üheks parimaks meetmeks võiks olla Vene naftaekspordile hinnalae kehtestamine, mis ei kärbiks maailmaturgudel nafta pakkumist, vaid piiraks Venemaa üha paisuvaid energiatulusid ning Putini võimet rahastada sissetungi Ukrainasse.

Schieldropi sõnul tundub plaan paberil kena, kuid praegu kõlab see katastroofi retseptina. «Seda eriti arvestades suurt nõudlust toornafta järele ja vähenenud tarneid, mis on seni andnud Venemaale turul ülekaalu,» lisas ta.

Analüütik väitis, et Venemaa võib otsustada mitte müüa naftat piirhinnaga ja see võib viia Venemaa toodangu vähenemiseni kuni 2 miljoni barreli võrra päevas.

Kui nafta hind liikus juuni keskel alla, siis viimase nädalaga on Brenti toornafta kallinenud ligi kümnendiku võrra, 116 dollarini barreli eest.

Samas teatas Vene ajaleht Kommersant, et nende allikate andmetel kasvas Venemaa toornafta ja kondensaadi (naftatootmise kõrvalsaadus, mis on kergem ja mürgisem ning mida kasutatakse samuti kütuste rafineerimisel) tootmine juunis 5 protsendi võrra, 10,7 miljonile barrelile päevas. Venemaa naftaeksport juunis aga seoses kodumaise rafineerimisnõudluse kasvuga hoopis langes 3,3 protsenti.