IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Sjeverodonetski lahing saab Ukraina jaoks suuresti määravaks ka muudel rinnetel (4)

Igor Taro
Copy
Positsioonil olev Ukraina tank Sjeverodonetskis 8. juunil.
Positsioonil olev Ukraina tank Sjeverodonetskis 8. juunil. Foto: Oleksandr Ratushniak / AP / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 13.06: Vene üksused jätkasid mõnevõrra edenemist Harkivi oblasti piiriäärsel alal, muudes suundades märkimisväärseid muutusi polnud, kuigi surve Ukraina kaitsjatele oli Sjeverodonentski operatiivsuuna kriitilistest piirkondades üpriski tugev, kirjutab Igor Taro oma blogis 110. sõjapäeva kohta.

Sjeverodonetski lahing paneb suuresti paika, kui kiiresti saab olukord hakata sõjalises mõttes ka muudel rinnetel otsustavalt Ukraina kasuks pöörduma.

Vene vägede kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga olid järgmised - ründajaid ligi 32300 (+150), tanke 1432 (+2), soomukeid 3492 (+8), suurtükke 718 (+3), raketiheitjaid 226, õhutõrjesüsteeme 97, lennukeid 213 (+1), helikoptereid 178, droone 585 (+3).

Ukraina üksused Sjeverodonetski südamest taandunud ning keskenduvad lääne ja loodeosa kaitsele, kus on tööstusala.

1) Harkivi operatiivsuunal suutsid Vene okupandid pisut edeneda, hõivates tagasi piiriäärse Ternova ning rünnates Izbitske suunal, mille põhjaserval õnnestus venelastel kuigivõrd kanda kinnitada.

Ühe Ukraina uudisteagentuuri tööõnnetuse tagajärjel läks liikvele info, et Vene väeosad on jõudnud 15 km lõunas asuva Starõi Saltovini, kuid kaarti vaadates ja eelnevaid sündmusi jälgides oli selge, et tegu on valgetõlgendusega. Starõi Saltov oli kaitseministeeriumi esindaja lauses märgitud orientiirina, mitte kohana, kuhu Vene üksused välja jõudsid.

Ühtlasi tegelesid okupandid seal ukrainlaste logistika häirimisega, tekitades tulelööke Harkivist põhjas ja kirdes asuvatele küladele ning heites distantsilt miine Ukraina vägede võimalikes liikumissuundades ja -koridorides.

Foto: Igor Taro

2) Izjumi operatiivsuunal on pisut rohkem selgust - Vene üksused on Bohoroditšne loodeservas, kuid Dovhenke ja Dolõna asulate osas muutusi pole, sealt lükkasid ukrainlased nad eelnevate pealetungide järel eemale.

Bogoroditšne olukord on endisest keerulisem, kuna nüüd on teisel poole Donetsi jõge samuti Vene üksused ja selles asulas asub sild Svjatohorskisse, mis on ca 5 km kaugusel.

Kui varem ründasid venelased ühest suunast seda asulat, siis nüüd on nad sisuliselt kolmes suunas. Miks see tähtis on - sealt läbi murdes saaksid Vene väed mööduda ukrainlaste kaitsest, mis oli Izjumi-Slovjanski maanteele püstitatud.

Kui kusagil on kaitse tugev, siis otsitakse ümbersõitu kohtadest, kus see nii tugev pole. Selles ongi kogu Bogoroditšne pärast lahingute pidamise sisu.

Muide, mingite Izjumi kandis tagasivallutatud metsamassiivide osas pole kvaliteetallikatest midagi näinud. Jah, üks Su-34 lennuk ja Ka-52 helikopter lasti võib-olla alla - need on võimekad masinad, mitte mingi vanaraud.

Kohaliku võimu teatel on kõik sillad Sjeverodonetski suunal Lõssõtšanskist hetkel hävinud.

3) Lõmani suunal aktiivsus puudus. See on samuti oluline sektor kahel põhjuse - võimalik pealetungisuund Slovjanskile ning Sjeverodonetski ühendustee äralõikamine põhja poolt, liikudes vastu Popasna suunast ründavatele okupantidele.

4) Sjeverodonetski sõjakatel on väga kuum ja seal olemine kindlasti raske, kuigi kõik ümberkaudsed abilöögisuunad on vähemalt sama tugeva surve all.

Ukraina üksused on linna südamest taandunud ning keskenduvad lääne ja loodeosa kaitsele, kus on tööstusala. Hetkel on nende jaoks lootustandev tõik, et kagusuunalised kaitsekeskused ümberkaudsetes külades on vastu pidanud.

Metjolkine, Voronove, Borivske ja Sõrotõne vahel asub Sjeverodonetski rahvusvaheline lennujaam. Vaevalt sealt nüüd keegi lennata tahab, aga selle ala püsimine ukrainlaste kontrolli all võimaldab ka mingit osa linnast edasi hoida.

Satellidifoto purustatud Pavlogradi sillast Sjeverodonetski lääneosas.
Satellidifoto purustatud Pavlogradi sillast Sjeverodonetski lääneosas. Foto: MAXAR TECHNOLOGIES / Handout / Reuters / Scanpix

Kohaliku võimu teatel on kõik sillad Sjeverodonetski suunal Lõssõtšanskist hetkel hävinud.

Näiteks ameerika sõjauuringute instituut peab seda venelaste poolt taktikaliseks veaks, kuna purustatud sildadega jõgede forsseerimine ei kaalu üles seda, et äkki saab tänu silla purustamisele mingi ukrainlaste kontingendi kotti tõmmata. Ja jõgede ületamisel saab selles otsustavas lahingus olema otsustav osa.

Lõssõtšanski lõunasuunal on Vene okupantide rünnakud Orihhove-Zolote ja Nižne-Toškovka poole seni ebaõnnestunud. Mis on oluline silmas pidada - pealetungidele eelnes tugev suurtükituli. Kaudtuli on seal praegu kõik ja ilma selleta ei juhtu midagi.

Venelaste suurtükke on võimalik vaikima sundida ainult suurema laskeulatuse, parema purustusjõu ja täpsemate relvade abil. Profid operaatorid peaks olemas olema.

Praeguseks on selge, et Luhanski oblasti täielik hõivamine Sjeverodonetski-Lõssõtšanski sektori näol avab tee Donetski oblasti põhjaosale, kust oleks alles võimalik ka selle oblasti ülejäänud osa hõivata.

5) Umbes sama lugu oli Popasna ümbruse sektoris. Seal olid pealetungisuunad Komõšuvahha Vrubivka ja Viktorivka-Vrubivka ehk otse põhjasuunal ja kahelt poolt.

Traditsiooniliseks saanud Nõrkove Mõkolaivika ja Vasõlivka-Bilogorivka. Nende kõigi ühiseks põhijõupingutuseks on tekitada piiramisrõngas Sjeverodonetskist-Lõssõtšanskist läänes, kuid Vene vägede üritus pole seal püha ega edene kuigivõrd.

Lootustandev on ukrainlaste tunnetus, et Venemaal on raskusi Donetski ja Luhanski suundades uut elavjõudu tekitada, mobilisatsioon ei kulge nii kiiresti, kui nad sooviksid. Mille põhjalt seda järeldatakse - pealetungide vahel tihenevate ja pikenevate pauside järgi ilmselt.

Mida rohkem on sul roteeruvaid üksusi, seda kiiremini saab neid üksteise järel rünnakule saata ja kui üksusi on vähe või pole kellegagi asendada, siis tekivadki puhkepausid.

Ukraina teenistujad jooksmas varju Vene suurtükitule eest Lõssõtšanskis 11. juunil.
Ukraina teenistujad jooksmas varju Vene suurtükitule eest Lõssõtšanskis 11. juunil. Foto: Aris Messini / AFP / Scanpix

6) Ainus aktiivne piirkond oli Svitlodarski veehoidla lähistel, kus on Dolomitne asulast üritatud Novoluhanski ja Kodema suundades välja liikuda, kuid tulemusteta. See on katse ületada sealkandis veetakistus.

Avdiivka ja Marjinka suunad olid täiesti seiskunud, kuigi tuletegevust oli endiselt, sest Vene pool soovib ukrainlased piki rinnet siduda, et mitte lasta neil kriitilisi suundi tugevdada.

Peagi algab Rammstein-3 kohtumine, kus saab taaskord näha, et Venemaa on oma provotseerimata ja täiesti ebaõiglase kallaletungiga mobiliseerinud enda vastu maailma kõige võimsama majandusliku ja sõjalise koalitsiooni.

Praeguseks on selge, et Luhanski oblasti täielik hõivamine Sjeverodonetski-Lõssõtšanski sektori näol avab tee Donetski oblasti põhjaosale, kust oleks alles võimalik ka selle oblasti ülejäänud osa hõivata. Sest mujalt lihtsalt ei õnnestu.

Aga võibolla ei õnnestu ka sellepärast, et kõik jõud on Luhanski oblasti viimase viie protsendi haaramiseks suunatud ja teistsuguse ressursikasutusega oleksid ka tulemused teised.

7) Zaporižžja suund on muutusteta. Melitopoli meer on vaid teavitanud, et Venemaa päeva tähistamine ei läinud okupantidel kuigi edukalt. Kümmekond inimest on sealkandis soovinud endale Vene passi. Tundub, et okupantidel on tõsiseid raskusi juubeldavate rahvahulkade leidmisega, et korraldada mingi referendumilaadne toode.

Ukraina sõdur puhkamas varjendis, mis asub Mõkolajivi ning Hersoni vahel.
Ukraina sõdur puhkamas varjendis, mis asub Mõkolajivi ning Hersoni vahel. Foto: GENYA SAVILOV / AFP / Scanpix

8) Hersoni oblastis käib okupantide üksuste täiendamine Krõvõi rihi suunal ja sinna oli suunatud ka tugevam tuletegevus. Muud olulist selle ööpäeva jooksul pole täheldanud, peale venelaste keskendumise kaitserajatiste tugevdamisele.

Nagu Karmo Tüür oma restoraniblogides tihtipeale täheldab - kokkuvõte on kahetine. Ukrainlaste vastupanupöial on kõrgel taevas, liitlaste abi pöial väriseb horisondist nõksa ülevalpool - ei ela ega sure, kuigi võib üsna pea jõudu koguda ja samuti kõrgemale tõusta. Lootust on.

Peagi algab Rammstein-3 kohtumine, kus saab taaskord näha, et Venemaa on oma provotseerimata ja täiesti ebaõiglase kallaletungiga mobiliseerinud enda vastu maailma kõige võimsama majandusliku ja sõjalise koalitsiooni.

Ja see koalitsioon pole veel päriselt sõtta asunud, aga Moskva sõjakaod ületavad paljude Euroopa armeede täiskoosseisu. Seega pole küsimus sellest alates, mitte kas, vaid millal ja millise hinnaga Putin kaotab.

Putini hind muidugi ei peaks kedagi kõigutama, sest eelkõige on oluline Ukraina makstav hind, mis kasvab iga päevaga ja mille intresse peame hiljem kõik koos tasuma.

USA kinnitus, et nad teevad kõik võimaliku, et Ukraina saaks vajalikud vahendid, on lootustandev. Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia valitsusjuhtide eelolev visiit Kiievisse - võib olla ka lootustandev. Häid uudiseid veel pole, aga need kindlasti tulevad ka.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles