Hiina tõusis Vene energia suurimaks importijaks
/nginx/o/2022/06/13/14623258t1h0aa8.jpg)
Hiina on alates Ukraina sõjast tõusnud Saksamaa asemel suurimaks Vene energia ostjaks, näitas sõltumatu uuringukeskuse uus raport.
Energia ja Puhta õhu Uurimiskeskuse (CREA) teatel on Venemaa teeninud alates sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril nafta, gaasi ja kivisöe müügist umbes 93 miljardit eurot.
Umbes 61 protsenti fossiilkütustest kogumaksumusega 57 miljardit eurot eksporditi sõja esimesel sajal päeval Euroopa Liitu. Saksamaale eksporditi esimese saja sõjapäeva jooksul 12,1, Itaaliasse ja Hollandisse 7,8 ja Poolasse 4,4 miljardi euro eest fossiilkütuseid.
Saksamaa, kes oli esimesel kahel sõjakuul Vene fossiilkütuste suurim importija, langes teisele kohale Hiina järel, kes on ostnud sõja ajal Moskvalt 12,6 miljardi euro väärtuses energiat. Muutus peegeldab Hiina ja teiste väljaspool Euroopat asuvate riikide kasvavat tähtsust Venemaa energiaekspordile, mis annab umbes 40 protsenti Venemaa riigieelarvest.
Tervikuna vähendas Euroopa Liit eesotsas Poolaga mais energiaimporti Venemaalt enam kui 100 miljoni euro võrra päevas. Seevastu Prantsusmaa, Belgia ja Holland ostsid mais lühiajaliselt turult rohkem maagaasi ja naftat, märkis CREA.