Kasjanov: Ukraina sõda võib kesta kaks aastat (1)
President Vladimir Putini esimene peaminister Mihhail Kasjanov ütles usutluses uudisteagentuurile AFP, et sõda Ukrainas võib kesta kuni kaks aastat, kuid avaldas veendumust, et Venemaa võib naasta demokraatlikule teele.
Kasjanov, kes oli Vene peaminister aastatel 2000–2004, ütles usutluses, et ei kujutanud ka kõige hullemates õudusunenägudes ette, et tema endine ülemus võib päästa Ukrainas valla täiemahulise sõja.
64-aastane ekspeaminister tunnistas, et ei uskunud sõjaeelsetel nädalatel, et Venemaa Ukrainale kallale tungib. Kasjanovi sõnul mõistis ta, et Putin ei blufi, alles siis, kui Putin kutsus kolm päeva enne sissetungi riigi juhtkonna teatraalsele nõupidamisele.
«Venemaa Julgeolekunõukogu istungit nähes sain aru: jah, sõda tuleb,» ütles Kasjanov.
Ekspeaministri sõnul on tal tunne, et Putin ei mõtle enam selgelt. «Tunnen neid inimesi ja neid vaadates nägin, et Putin on reaalsusest eemaldunud. Mitte meditsiinilises, vaid poliitilises mõttes,» ütles Kasjanov. «Mina tundsin teistsugust Putinit.»
Pärast peaministri kohalt tagandamist ühines Kasjanov opositsiooniga ja temast sai üks Kremli teravamaid kriitikuid.
Ta juhib praegu Rahvavabaduse parteid ehk teise nimega Parnas.
Kasjanovi sõnul on oktoobris 70-aastaseks saav endine KGB agent Putin viimase 20 aasta jooksul suutnud üles ehitada karistamatusel ja hirmul põhineva süsteemi.
«Süsteem on Putini kui riigipea julgustusel hakanud toimima isegi küünilisemalt ja julmemalt kui Nõukogude Liidu lõppfaasis,» ütles ta.
«Sisuliselt on see KGB süsteem, mis põhineb täielikul seadusetusel. Selge on see, et nad ei oota mingit karistust.»
Kasjanov ütles, et lahkus Venemaalt sõja tõttu ja elab Euroopas, kuid ta keeldus oma asukohta avaldamast mure tõttu oma turvalisuse pärast.
Tema lähedane liitlane ja opositsioonipoliitik Boriss Nemtsov lasti 2015. aastal Kremli lähedal maha.
Putini tuntuim kriitik Aleksei Navalnõi (46) mürgitati 2020. aastal ja istub nüüd vanglas.
Kasjanov ennustas, et sõda võib kesta kuni kaks aastat, ning tema sõnul Ukraina peab võitma.
«Kui Ukraina langeb, on Balti riigid järgmised,» ütles ta.
Sõja tulemus määrab ka Venemaa tuleviku, ütles ta.
Kasjanovi sõnul ei nõustu ta «kategooriliselt» Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnadega, et Putinit ei tohiks alandada.
Samuti lükkas ta tagasi üleskutsed Ukrainale sõja lõpetamiseks alasid loovutada.
«Mida on Putin teinud, et seda ära teenida?» ta ütles. «See on liiga pragmaatiline seisukoht.»
«Ma usun, et see on vale ja loodan, et lääs seda teed ei lähe.»
Kasjanov usub, et Putin asendatakse lõpuks julgeolekuteenistuste kontrolli all oleva «kvaasijärglasega».
Kuid too ei suuda süsteemi kaua kontrollida ja lõpuks korraldab Venemaa vabad ja ausad valimised, ütles endine peaminister.
«Olen kindel, et Venemaa naaseb demokraatliku riigi ülesehitamise teele,» ütles ta.
Tema hinnangul kulub riigi «dekommuniseerimise» ja «deputiniseerimise» läbiviimiseks umbes kümme aastat.
«See saab olema raske, eriti pärast seda kuritegelikku sõda.»
Tema sõnul tuleb eelkõige taastada usaldus Euroopa riikidega, mida ta nimetas Venemaa «loomulikeks partneriteks».
Kriitikud on varem süüdistanud Venemaa opositsiooni lootusetus lõhenemises, kuid Kasjanov ütles end olevat kindel, et nüüd on asjad teisiti.
«Ma ei kahtle, et nüüd, pärast tragöödiat, mille tunnistajaks me kõik oleme, opositsioon ühineb.»
Ta ütles, et venelastel seisab ees tohutu ülesanne oma riigi ülesehitamisel.
«Kõik tuleb uuesti üles ehitada. Sisuliselt tuleks terve rida majanduslikke ja sotsiaalseid reforme uuesti alustada. Need on tohutud ja rasked ülesanded ning need tuleb ära teha.»