Valus hinnakasv paneb peresid püksirihma pingutama (1)

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 1,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta maiga 20 protsenti.

«Hirmuäratavalt kõrge hinnakasvu taga on endiselt eluaseme küttekulud, mis on aastaga kallinenud kuni kolm korda sõltuvalt kütteliigist. Teistest teguritest andsid suurema panuse hinnakasvu nii mootorikütuste kui toiduainete kallinemine. Ka selles osas pole viimaste kuude võrdluses midagi oluliselt muutunud,» ütles Aab BNS-ile.

Mootorikütuste hinnatõusule pole praegu lahendust

Üldiste küttekulude puhul pakub tema sõnul veidi lohutust teadmine, et külmem periood on tänaseks möödas ning eelseisvatel kuudel kütab eestlaste kodusid peamiselt päike, mille eest ei pea midagi maksma. «Inflatsiooni tempot see ei mõjuta, kuid rahakotile pakub mõneks ajaks pisut leevendust,» lausus Aab.

Kuid Aabi hinnangul teeb rohkem muret kõrge kütusehind tanklates, sest suveperioodil on inimestel ringisõitmist pigem rohkem kui vähem. «Ühest küljest on praegu õige hetk mõelda roheliselt ja vähendada autoga sõitmist seal, kus see vähegi võimalik, kuid kahjuks on Eestis hulk inimesi, kelle jaoks on auto hädavajalik liikumisvahend,» nentis analüütik.

Mootorikütuste hinnatõusule ei ole hetkel tema sõnul head lahendust kuskilt ka näha, sest hinnatõusu taga olevaid trende ei suuda meie mõjutada.

«Paljuräägitud võimaliku aktsiisilangetusega saaks bensiini hinda küll mõnikümmend senti odavamaks kerida, kuid keskmise või sellest madalama sissetulekuga inimese jaoks pole tegelikult suurt vahet kas kütuse liiter maksab 1,9 või 2,1 eurot – hind on niikuinii röögatu. Lisaks on üldisel maksulangetusel tõsised tagajärjed riigi eelarvepositsioonile,» selgitas Aab.

Tarbijal tuleb leida säästlikumaid viise

Toiduainete hinnakasvu veavad kartul ja värske kala, kuid tegelikult on toit üldiselt märgatavalt kallimaks muutunud. «Pole ilmselt kohane soovitada inimestele lihtsalt vähem süüa, et hinnatõusu mõju leevendada, kuid kindlasti on omal kohal soovitus planeerida toidukaupade ostmist paremini ette,» märkis analüütik.

«Uuringute järgi viskavad Eesti inimesed riknenud toiduna aastas ära rohkem kui 25 tuhat tonni toitu. Keskmise Eesti pere jaoks tähendab see igal aastal ligikaudu 200 euro prügikasti viskamist. Leibkonna eelarve uuringu põhjal on see summa vaid veidi väiksem kui keskmise kaheliikmelise leibkonna ühe kuu kulutused toidule,» toonitas analüütik, et ruumi säästlikumaks tarbimiseks jagub.

Aabi sõnul on näha, et ka Euroopa Keskpank hakkab inflatsiooniga tõsisemalt võitlema. Tõenäoliselt kergitatakse juulis esimest korda üle 11 aasta keskpanga intressimäärasid ning aasta lõpuks jõutakse juba täielikult positiivse intressikeskkonnani.

«Ühest küljest suurendab intresside tõstmine inimeste kulutusi, kuna kõik euriboriga seotud laenud muutuvad seetõttu kallimaks. Teisalt aga pidurdavad kõrgemad intressid üldist majandusaktiivsust, mis on ajalooliselt alati kaasa toonud hinnakasvu raugemise,» võttis ta kokku.