Keele teritaja: vähem tundeid, tervem elu

Sirje Toomla
, keeletoimetaja
Copy
Keele teritaja
Keele teritaja Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Vanarahvas kooliharidust ei saanud, aga ega nad siis sellepärast rumalad olnud. Meditsiiniteadmised olid neil tänapäeva mõistes kohati kummalised, aga üht seost taipasid nad küll iseenese tarkusest – kui ikka hing on kas viha, kurbuse või hirmu pärast rivist väljas, teeb see kehaga hulle tempe. Seda on kenasti näha meie kujundlikest väljenditest ja kõnekäändudest, mis on küll veidi üle võlli oma liialdustega.

Südamel ja vaimsel tervisel tundub vanarahva arvates olevad kõige lähem seos, esmalt saab kannatada just see organ, on ju mure sünonüümgi südamevalu. Mure ja kurbus laastavad südant üsna samamoodi nagu mõni südame-veresoonkonnahaigus. Süda on valu täis, justkui noaga lõikas või pistis südamest läbi, südame alt käis valu läbi, tuline jutt käis südamest läbi – kõlab kui südameinfarkti tunnuste loetelu. Armastuse luhtumisest tulenev kurbus murrab südame, rebib selle tükkideks või purustab kildudeks. Katkise südamega võib veel elada, nagu elab meie seas sadu ja tuhandeid infarkti põdenud inimesi, aga kui eriti suure valu tõttu süda lausa lõhkeb, siis on kindel minek.

Ka hirm põhjustab südame rütmihäiret, nimelt võib selle pärast süda lööke vahele jätta või väriseda kui talle saba. Hirmust või ehmatusest võis vanarahva arvates südametegevus suisa seisma jääda. Kui süda seisma jääb, juhtub teadagi mis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles