AK ⟩ Lugu luurajast, keda on arvatud üheks James Bondi võimalikuks prototüübiks

Küllo Arjakas
, ajaloolane
Copy
Bruce Lockhart
Bruce Lockhart Foto: Erakogu

Kirjastus Varrak on nüüdseks enam kui 25 (!) aasta jooksul toonud lugejateni samalaadse ülesehitusega mahukaid ajalooraamatuid. Siin on kõigepealt alfabeetilises järjekorras lühike teave tähtsamatest tegelastest, mis tuntavalt hõlbustab järgneva põhisisu haaramist. Aga enne peateema arendust on veel fotode ja kaartide loetelu ning eessõna ja teose lõpulehekülgedelt leiab isikuregistri. Kõik see kehtib ameeriklasest emeriitprofessori Jonathan Schneeri (snd 1948) läinud aastal eesti keeles avaldatud uurimuse «Lockharti vandenõu» kohta.

Huvitav teada, et tegemist on USA Georgia tehnoloogiainstituudi õpetlasega, kes tehnikaülikoolis korralise õppetöö kõrval jõudis põhjalikult süveneda Suurbritannia ajalukku ning alates 1980. aastate algusest on avaldanud hulga teoseid saareriigi minevikust, esmajoones rõhuga 20. sajandi sõjalistele sündmustele.

Mida sissejuhatuseks veel lisada? Briti diplomaati Bruce Lockharti (1887–1970) on arvatud James Bondi üheks võimalikuks prototüübiks. 20. sajandi algupoolel oli luuraja ja diplomaadi vahel samuti õrn piir. Ning Lockharti kaastöötajal, samuti Bondi prototüübiks peetud luuraja Sidney Geoge Reilly (1874–1925) tegevusest on juttu tehtud enam kui mitmekümnel leheküljel.

Mõned tegelased, esmajoones Maria Budberg/Benckendorff (1893–1974) on otseselt seotud Eestiga. Maria, lühemalt Mura Budbergi elu Jäneda mõisas on valgustatud mitmes käsitluses. Eestiga seotud tegelastest on veel jutuks boheemlasest ajakirjanik ja hilisem lastekirjanik, idealistlik Arthur Ransome (1884–1967). Tema raamat ««Racundra» esimene merereis« (eesti keeles 1998) käsitleb Ransome’i sõite Liivi lahes, Ruhnu, Muhu, Paldiski ja Tallinna külastamist jm. Ajakirjanikuga oli kaasas Lev Trotski sekretär Jevgenia Šelepina, 188 cm pikkune daam, hüüdnimega Suur Tüdruk, kelle armastuse nimel Ransome lahutas oma abielu.

Üsna tavapärane on seegi, et uuema aja ajalookäsitlused peavad algama lugejat irriteerivalt. Selleski raamatus tuleb kõigepealt jutuks 11. jaanuar 1918, morni ja halli ilmaga London, kus Trafalgari väljaku lähedal kohtuvad restoranis lõunasöögi ajal kaks Nõukogude Venemaad esindavad venelast kahe britiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles