Bolti sõidujagamise sarnane äpp aitas võita Ukraina sõja edukaima lahingu

tehnika.postimees.ee
Copy
Siverskyi lähistel üritas Vene pataljon ületada Donetsi jõge, kuid sai hävitavalt lüüa. Ukrainlased väidavad, et nad kasutasid suure hulga sihtmärkide korraga tabamiseks spetsiaalset tarkvara.
Siverskyi lähistel üritas Vene pataljon ületada Donetsi jõge, kuid sai hävitavalt lüüa. Ukrainlased väidavad, et nad kasutasid suure hulga sihtmärkide korraga tabamiseks spetsiaalset tarkvara. Foto: Ukraina Õhujõud / REUTERS / Scanpix

Ukraina tarkvaraarendajad tegid Vene tankide hävitamiseks mobiiliäpi, mis sarnaselt Bolti või mõne teise sõidujagamisäpi loogikaga annab sihtmärgile ehk «kliendile» teenindamiseks lähima «teenusepakkuja» ehk kahuri.

Mobiilirakendus tehti valmis koostöös Suurbritannia arendajatega juba 2014. aastal. Tööpõhimõtteks on jagada sihtmärgid kahurite, haubitsate ja raketiheitjate vahel ära nii, et igaüks leiaks endale lähima sobiva sihtmärgi ja ei kulutataks ilmaasjata laskemoona korraga sama sihtmärgi hävitamiseks.

Tulejuhist saab taksodispetšer

Piltlikult võib öelda, et selle äpiga saab tulejuhtijast dispetšer, kes ei pea ise igaühele käske andma, vaid laseb seda teha tarkvaral, suunates siiski tuld ja leides sihtmärke.

Spetsiaalse turvakontrolliga komandöril on juurdepääs krüpteeritud elektroonilisele kaardile, mis kuvab reaalajas lahinguvälja andmeid. Pärast sihtmärgi kinnitamist valib tarkvara, millisele üksusele koordinaadid saata, ja see on juba mõne sekundi jooksul sihikul.

GIS Arta nimeline süsteem seega jagab sihtmärgid laiali sekunditega, samal ajal kui vanamoodsa tulejuhtimise süsteemiga komandöril kuluks selleks paarkümmend minutit või enam.

Vaenlast aga tabab ühel hetkel jahmatav üllatus, kui samal ajal saab kogu lahingutehnika kaela täpselt sihitud pommirahe.

Rünnak tuleb igast suunast

Sõidujagamisäpi tehnoloogia lisa-eeliseks on see, et see toimib vastupidiselt traditsioonilisele venelaste kasutatavale tulistamismeetodile, mille järgi suurtükipatareid paigutatakse ühte kohta lähestikku. Selle asemel võivad Ukraina üksused lahinguväljal end laiali hajutada, ähvardades löökidega Vene positsioonide vastu mis tahes suunast, kirjutab The Times.

GIS Arta kasutab sihtmärkide leidmiseks nii Bayraktari droonidelt saadud luureinfot kui ka radareid või vaatluspostidelt saadetud koordinaate. Need kantakse digitaalsele lahingukaardile ja uuendatakse pidevalt. infot jagatakse mesh-võrgu kaudu, mis on samuti hajutatud andmesidevõrk, kus info liigub hajutatult levialas olevate seadmete vahel ühest seadmest teise.

Tarkvaraarendajate sõnul kasutati GIS Artat ka suurima hävingu põhjustanud venelaste rünnakute tagasilöömises Donetsi jõel. Väidetavalt olevat seal hävitatud kuni 1000 sõdurit ja 70 ühikut soomustehnikat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles