Soome õed streigivad. Millist palka nad nõuavad?

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Õed. Foto on illustratiivne.
Õed. Foto on illustratiivne. Foto: Scanpix/ PA Wire/PA Images

Soome õdede ametiühingud nõuavad mitmeaastast investeerimisprogrammi, mis suurendaks õdede palkasid üle tavapärase elamiskulude tõusu.

Riiklik lepitaja Vuokko Piekkala peab vastaspooltega läbirääkimisi ka sel nädalal, kuigi ametlikke läbirääkimisi ei ole kavandatud, vahendab rahvusringhääling Yle.

Eelmisel nädalal lükkasid ametiühingud lepitaja ettepanekud vaidluste lõpetamiseks tagasi.

Tööandjate esindaja KT kinnitas, et on valmis läbirääkimisi jätkama.

Ametiühingud tahavad õdede palka viie aasta jooksul lisaks tavapärasele 2 protsendile tõsta veel 3,5 protsendi võrra aastas, seda on rohkem, kui aastaseks palgatõusuks on kokku lepitud.

Nõudmistele suurema jõu andmiseks on eelmisest reedest streigid kuues haiglapiirkonnas ning kui kokkuleppele ei jõuta, laieneb streik järgmisel reedel seitsmele uuele haiglapiirkonnale. Sellisel juhul võib streikimas olla juba 40 000 õde.

Helsingin Sanomat kirjutas eelmisel reedel, et streik oli vältimatu, sest tööandjate pakutud palgatõus jäi oluliselt alla töötajate esindajate soovile. Samuti on õdede soovile suur toetus. Ja mitte ainult neile, ka lasteaiatöötajatele, kelle töö on tähtis, kuid kelle palgad on samuti madalad. Mõlemas ametis valitseb ka suur tööjõupuudus.

Suur palgatõus

Iltalehti kirjutab, et Soome statistikaameti andmetel oli 2020. aastal munitsipaalsektoris õe mediaanpalk 2902 eurot kuus. Õdede nõudmist arvestades peaks see viie aastaga kerkima 3811 euroni. Arvutuste aluseks on võetud iga-aastane 2-protsendiline baastõus, millele on lisatud veel palgaprogrammis nõutu.

KT on väitnud, et palganõudmised ei ole riigirahandusele jõukohased ja jätkusuutlikud ning võivad viia riigi võlakoorma suurenemisele ning kõrgemate maksudeni.

Soome rahandusministeerium on öelnud, et palgatõus tooks doominoefekti ning kui õed saavad soovitud tasu, siis nõuavad sama ka teised munitsipaaltöötajad.

Kui sama hinnalipik panna kogu munitsipaalsektorile, siis tähendaks see viie aasta pärast 3,7 miljardi euro suurust lisakulu. 

Iltalehti arvestas, et kui kogu munitsipaalsektoris rakenduks sama valem, siis kõige kõrgem oleks palgatõus tervishoius arstide ning hambaarstide seas: nende keskmine kuutasu kerkiks viie aastaga 5525 eurolt 8700 eurole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles