SINNA JA TAGASI ⟩ Vanamees ja meri

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Grande Buffet juustulaud hakkas järgmiseks äripäevaks aegsasti valmistuma. FOTO: Krister Kivi
Grande Buffet juustulaud hakkas järgmiseks äripäevaks aegsasti valmistuma. FOTO: Krister Kivi Foto: Krister Kivi

Jagan pisikest saladust nimega E-klassi kajut. Need on Tallinki laevadel kõige odavamad (minu oma maksis 105 eurot kruiisi kohta, mida pole küll vähe) ning ehkki kajuti kirjelduses väidetakse kajut olema aknata, on kõigil seni aken imekombel olemas olnud. Tõsi, kajutid on sügaval laeva ahtris ja neisse mitte üksnes ei või kosta müra (nagu kajutikirjeldus eufemistlikult hoiatab), vaid kindlasti vägagi kostab. Kuid säästetud raha eest võib lubada endale midagi erilist ja meeldejäävat, näiteks einet laeva buffet-restoranis.

Praeguseni pakub inimestele elavat huvi, et jäämäega kokkupõrkamise päeval ehk 14. aprillil 1912 pakuti Titanicul (uppus 15. aprilli öösel kella 2.20 paiku) III klassi reisijaile rostbiifi, pruuni kastet, maisi, keedetud kartuleid, ploomipudingit kastmega ja puuvilju, sellal kui II klassi reisijad said kiltturska terava kastmega, kalkunit jõhvikakastmega ning lambatalle mündikastmega. Tallinki Grande Buffet’ toidukaart tundub vähemasti Baltic Queenil seilavat kusagil eelkirjeldatud menüüde vahel: 38 euro eest (ette ostes odavamalt) võib hõrgutleda näiteks lihapallide, kanatiibade ning rostbiifiga, mille viilud ootasid saatusele alistunud moel sööjaid väikses kausikeses.

Teisel seilamisõhtul rostbiifi enam ei näinud, isegi mitte kausikesse viilutatuna, hämmeldust äratas aga, et umbes pool tundi enne söögiaja lõppu evakueeriti täies koosseisus kööki juustulaud, millega paljud armastavad ju einet lõpetada. Allakirjutanu valju nurina peale kanti juust püha reliikvia kombel köögist uuesti välja, kuid inimene julgeb kaevelda üksnes teatud piirini ning seda, et otsa lõppenud oli ka kaks jäätist kolmest, ma ütlema ei hakanud.

Kõigil olid käed pealegi tööd täis, sest koristustöödega alustati väga varakult ning sama usin korrastamine toimus hommikueinegi ajal: parima vaatega laudadesse laeva ninaosas enam istuda ei saanud, kuna need olid juba kaetud õhtusöögi jaoks. Kuid mida ma podisen, kõhu sai ju täis. Tulin ma viimati otsima «elamust»?

Merereis Rootsi oli tegelikult siiski tore: maskita ja pingevaba. Meeldis, et baarimees oli valmis tegema eritellimusel jääkohvi; sellist seiklusvalmidust ei kohta igal pool. Siinkohal meenub eraldi ka näiteks rõhutada, et Tallinki buffet-mereannivalik (hoolimata rohekarpide puudumisest) on ilmselt paremgi kui Titanicu I klassis, sest Titaniculgi sai krevette ja lõhekala majoneesiga, aga kindlasti mitte viit sorti räime ja heeringat.

Ja kellele see kõik piisavalt peen pole, võib tormata restorani Aleksandra ning tellida seal näiteks 110 euro eest 50 grammi musta kaaviari murulaugu ja pošeeritud vutimunaga. Aleksandra on nüüd muide korrektselt slaavi restoran, olgugi et veel äsja, muretul ja sõjaeelsel ajal, kandis ta oma õlgadel hermeliinset tiitlit Russian À la Carte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles