Estonial hukkunute esindajad said ülevaate vraki juures planeeritavatest uuringutest

Käesoleval kevadel ja suvel on parvlaeva Estonia vraki juures kavakohaselt plaanis läbi viia merelised põhiuuringud, mille peamine eesmärk on uurida eelkõige vrakki ja sellega piirnevat merepõhja. Ferromagneetilise uuringu eesmärk on geofüüsikalise uuringu teostamine, kus põhirõhk on magnetiliste anomaaliate piiritlemisel, ent ka parvlaeva Estonia vraki ümbruses ja uppumisteekonnal leiduvate merepõhjasetete kohta teadmiste kogumisel.

Fotogrammeetria ja 3D lasermõõdistamise eesmärgiks on kogu vrakk, sealhulgas autotekk ja selle sisemus täielikult kaardistada ning leida üles struktuursed vigastused. Merelistest uuringutest toimuvad veel hoovuste ja merevee hägususe mõõtmine. Kavas on luua parvlaeva Estonia digitaalse mudeli põhjal erinevad lauamudelid ning luua nn laeva digitaalne kaksik selleks, et viia läbi erinevaid simulatsioone.

Planeeritud uuringute läbi viimiseks on kõik vajalikud riigihanked välja kuulutatud. Lisaks viiakse läbi põhjalikud intervjuud esmajärjekorras laevahukust pääsenud meeskonnaliikmete ja reisijatega, teiseks vahetusmeeskonna liikmetega ja kolmandaks kalda- ja sadamapersonaliga.

«Eesti ja Rootsi riigid on teinud põhimõttelise otsuse eraldada parvlaeva Estonia vraki uuringuteks kumbki võrdselt 3 miljonit eurot ning praeguseks on sellest eeluuringuteks Ohutusjuurdluse Keskusele eraldatud 1,6 miljonit eurot,» rääkis Rene Arikas.

«Probleemiks on see, et ettevõtteid, kes sooviksid merelistes uuringutes osaleda, on väga vähe. Põhjustena saab välja tuua, et uuringulaevadel on juba hetkel väga palju tööd teiste pikaajaliste ning suuremahuliste projektidega avamere nafta-, gaasi- ja tuuleenergiaatika sektoris,» märkis Arikas, lisades, et võrreldes näiteks Rootsiga on Eestis riigihangete protsess väga keerukas ja suunatud eesti keelt valdavale pakkujale.

«Eelmainitu pärsib soovi hangetes osaleda. Samuti on võrreldes ühe aasta taguse ajaga, kui uuringuid algselt planeerima hakkasime, mitmete teenuste hind kordades tõusnud, ka naftabarreli hind on kerkinud juba üle 100 dollari – seega oleme hankepartnerite leidmisel keerulises olukorras,» selgitas ta.

Seoses intervjuudega, mis on kavas läbi viia õnnetusest pääsenutega, tundis Jüri Lember huvi, kas nii pika aja järel on võimalik inimestelt küsida veel midagi, millele seni vastuseid ei teata. Rene Arikase kinnitusel viiakse iga pääsenuga läbi põhjalik vestlus ning antakse inimestele võimalus rääkida kõigest õnnetusega seonduvast rahulikus neutraalses keskkonnas.

«Intervjuud viiakse läbi selliselt, et intervjueeritav tunneks ennast turvaliselt ja mugavalt ning intervjueeritava emakeeles. Kõik info, mis ohutusjuurdluse keskuse esindajatega jagatakse jääb anonüümseks, välja arvatud juhul, kui inimene ise soovib oma nime avaldada,» kinnitas Arikas.

«Paralleelselt uuringute ja intervjuude ettevalmistamisega tegeleme ka kõigi varasemate uuringute käigus kogunenud materjalidega tutvumisega,» rääkis Arikas. «Oleme seadnud eesmärgiks, et kõik parvlaeva Estonia hukuga seonduvad riiklikud uuringumaterjalid peavad saama korralikult süstematiseeritud, digitaliseeritud ning varundatud, et vältida olulise informatsiooni kaotsiminekut. Kirjalikke materjale leidub erinevate asutuste arhiivides, näiteks PPA-s, riigiprokuratuuris, kuid ka Soomes ja Rootsis. Nende läbi töötamine on väga aja- ja ressursimahukas, et luua korralik ühtne arhiiv.»