Mis on parim kurbuse ravim?

, ajakirjanik
Copy
Foto: Foto Sasin Tipchai, Pixabay
  • Tugevatele külgedele keskendumine teeb depressiooniravi tõhusamaks.
  • Lähtuda tuleb inimese enda ettekujutusest, mis tema tugevad küljed on.

Parim viis kurba meeleolu parandada on teha seda, mida oskad kõige paremini. Kasuta oma tugevaid külgi!

Kui arvad, et võiksid proovida teadveloleku- ehk mindfulness-tehnikaid, siis proovigi! Või kui analüüsivad ja kognitiivsed tehnikad tunduvad paremad, siis proovi neid.

Teadlased leidsid, et kurvameelsusest said kiiremini üle inimesed, kes kasutasid meeleolu parandamise meetodit, mis toetus nende tugevustele.

«Leidsime, et see aitab inimesi, kui nad mõtlevad, et töötavad oma tugevate külgedega ja mitte sellega, mida nad peavad nõrkuseks,» ütleb Samuel Murphy, uuringu juhtivautor ja Ohio ülikooli psühholoogiadoktorant.

Kognitiivseid oskusi defineeriti katses kui negatiivsete mõtete ja uskumuste tuvastamist ja ümberhindamist. Mindfulness-oskusi defineeriti kui oma mõtete ja tunnete teadvustamist ja aktsepteerimist, püüdmata neid muuta.

Katses osalejatele öeldi juhusliku valiku alusel, et nad on ühes või teises meeleolu parandamise oskuses parimad.

«Meie tulemused näitavad, et see, kas osalejad olid nendes oskustes (ka tegelikult) head, ei olnud oluline. Usk, et nad on head, tegi selle tõhusaks,» ütleb uuringu kaasautor psühholoogiaprofessor Daniel Strunk.

Üks põhjus, miks see avastus on tähtis, on see, et psühhoterapeudid keskendusid aastaid oma klientide nõrkade külgede ja vigade parandamisele. Viimastel aastatel on muutunud tavalisemaks keskendumine kliendi tugevatele külgedele ja nende abil oma probleemidega, näiteks depressiooniga toimetulemisele.

Kuid teadlased õpivad endiselt, kuidas tugevatele külgedele keskendumine kliente aitab. «See, kuidas terapeudid ravi kujundavad, võib mängida tähtsat osa selle toimimises. Kui klientidele öeldakse, et nad töötavad oma tugevatele oskustele põhinedes, võib see nende ravi tõhusust veelgi suurendada,» ütleb Strunk.

Uuring avaldati hiljuti ajakirjas Journal of Clinical Psychology.

Allikas: Ohio State University

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles