Anne Applebaum: USA on Venemaa suhtes naiivne, Ukraina seda endale lubada ei saa (1)

Eelmisel nädalal oli Kiiev selline, nagu praegusel aastaajal kombeks: lapsed uisutasid presidendipalee läheduses asuval liuväljal, turistid tegid sibulakujuliste lumiste kirikukuplite ees pilte. Poed olid täis aastavahetuse ja õigeusklike jõulude eelseid ostlejaid ja lennujaamad olid samuti rahvarohked. (Artikkel on originaalis ilmunud USA ajakirjas The Atlantic 3. jaanuaril 2022)

Teisisõnu ei toimunud Ukraina pealinnas midagi ebatavalist – ei midagi peale ettevalmistuste võimalikuks Venemaa rünnakuks. Uisuväljakult neid ei näe, kuid enam kui 100 000 Vene sõjaväelast on ühes relvade, sõjamasinate, laatsarettide ja Musta mere sõjalaevastikuga Ukraina piiridele koondunud. Ajalehtede toimetajad paluvad vaikselt ajakirjanikel oma dokumendid korda seada, juhuks kui neil tuleb ootamatult sõjapiirkonda siseneda. Üks lääne diplomaat ütles mulle, et tema tuttavad harjuvad uue normaalsusega – pakitud kott, mis on koheselt hädaolukorras kaasahaaramiseks valmis.

Kõikjal kohtab musta huumorit. Kui kaitseminister kutsus mõned päevad tagasi naisi üles sõjaväega liituma, hakkasid levima naljad ja koomiksid. Näiteks pilt naise kõrval voodis lamavast mehest, kes mõtleb: «Millal nad küll juba ta mobiliseerivad?» Inimesed mõtlevad valjusti, millal venelased tulevad – kas enne või pärast nende talvepuhkust?