ANTARKTIKA SULAB ⟩ Hiiglaslikust jäämäest valgus ookeani 152 miljardit tonni magevett (8)

Copy
Jäämägi.
Jäämägi. Foto: EPA/Scanpix

Aastal 2017 Antarktikast eraldunud hiiglaslikust jäämäest valgus sulades ookeani 61 miljoni olümpiabasseini jagu magevett, selgub neljapäeval avaldatud uuringust, mis tõstatab küsimuse sündmuse mõjust mere ökosüsteemile.

Ülejäänud Antarktikast kiiremini soojenevast Larseni jäälavast lahti murdunud jäämägi oli kahe Luksemburgi suurune ja 5719 ruutkilomeetriga oma tekkeajal suurim jäämägi maakeral, ütles polaaruuringute instituut British Antarctic Survey (BAS).

Kaks aastat triivis triljoni tonni raskune jäämägi A-68 kodu lähedal Weddelli mere külmas vees, kuid hakkas siis põhja poole liikuma ja kimbutama lähtepunktist 4000 kilomeetri kaugusel asuvat Suurbritanniale kuuluvat Lõuna-Georgia saart.

Jäämägi, mis pärast tüki eraldumist oli saanud nimeks A-68a, sattus 2020. aasta lõpus saarele ohtlikult lähedale ning kardeti, et see jääb mere põhja kinni, tõkestab ookeanihoovusi ning tuhandete pingviinide ja kajakate teekonda.

Värskemad uuringud näitavad, et ehkki jäämägi takerdus tõesti lühikeseks ajaks, hakkas ta Lõuna-Georgia ümbruse soojas vees kiiresti sulama ja oli madalamasse vette jõudes juba märkimisväärselt kahanenud.

Satelliitide abil jäämäe teekonda jälginud teadlased on välja arvutanud, et 2020. aasta lõpust täieliku sulamiseni 2021. aastal valgus A-68-st merre 152 miljardit tonni toitainerikast magevett.

See kogus võrdub umbkaudu 20 Šotimaa Loch Nessi või 61 miljoni olümpiavõistluste ujumisbasseini täiega, ütles BAS ja lisas, et sellel pidi olema väga suur mõju saare mereelustikule.

«See on tohutu kogus sulavett,» ütles polaaruuringute keskuse (Centre for Polar Observation and Modelling – CPOM) teadlane Anne Braakmann-Folgmann, ajakirjas Remote Sensing of Environment avaldatud uurimistöö juht.

«Järgmiseks tahame me välja selgitada, kas sel oli ökosüsteemile positiivne või negatiivne mõju,» lisas ta.

Kommentaarid (8)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles