RAB: krüptovaldkonnas tegutsejatel pole sageli teadmisi ega äriplaani

Möödunud aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis välja antud 381 kehtivat tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Mitteametliku statistika kohaselt on Eestis registreeritud ligi 55 protsenti maailma kõikidest virtuaalvääringu teenuse pakkujatest, teatas RAB.

«Paljud ettevõtjad toovad Eestisse tulu ja loovad innovatsiooni, kasutades seejuures ka piisavaid riskikontrollimeetmeid. Selliste ettevõtete jaoks on siinne keskkond virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks igati sobiv. Suur osa on aga Eestiga jätkuvalt vaid formaalselt seotud ­– puuduvad kohalikud kliendid ning töötajad sisuliselt puuduvad või ei asu Eestis, ka tegevuskoht on olemuselt vormiline,» nentis büroo juht Matis Mäeker.

Need asjaolud muudavad Mäekeri sõnul järelevalve tegemise keeruliseks ning kohati praktiliselt võimatuks. «Samuti puudub suurel osal teenusepakkujatest sageli selge äriplaan ning vajalikud teadmised, personal ja IT-tehnilised lahendused virtuaalvääringute sektorile omaste riskide juhtimiseks, mis toob kaasa reaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide realiseerumise,» selgitas RABi juht.

Mäeker tõi välja, et riskide realiseerumist ilmestab näiteks teiste riikide rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseorganite Eestile tehtavate välispäringute kasv ja sisu. «Need päringud seonduvad aga paari aasta taguse ajaga, kus virtuaalvääringu teenuse pakkujate teenuste käive oli praegusega võrreldes kaheksa korda väiksem. Seda teades prognoosime, et tulevikus kasvab välispäringute arv veelgi,» lisas ta.

«Riskide realiseerumisega kaasneb Eestile paratamatult mainekahju ning kannatajateks on reaalsed inimesed,» nentis Mäeker.

RABi uuringu kohaselt on 253 aktiivselt tegutseval Eestis väljaantud tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujal 4,8 miljonit klienti, mis on ligi 4,5 korda rohkem kui 2019. aastal. Aktiivsete teenusepakkujate käive juulist 2020 juulini 2021 oli kokku 20,3 miljardit eurot, millest enam kui 85 protsenti andsid 15 teenusepakkujat.

Nende puhul tuvastas uuring üldjoontes ebaproportsionaalselt suurt vara edastamist Luxembourgi, Süüriasse, Pakistani, Kreekasse, Montenegrosse, Serbiasse ja Belize’i. Klientide vara oli seejuures peaasjalikult pärit Venemaalt, Jaapanist, Šveitsist ja nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast. Samas ei ole suur osa neist, vastupidiselt oodatule, esitanud Rahapesu Andmebüroole 2021. aastal ühtegi teadet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest.

2021. aastal tunnistas Rahapesu Andmebüroo kehtetuks 329 tegevusluba. Uusi tegevuslube väljastati esimesel poolaastal 85 ning teisel poolaastal üks. 2021. aasta lõpu seisuga oli Rahapesu Andmebüroos menetluses 180 taotlust tegevusloa saamiseks või selle muutmiseks.