Jalaväebrigaad tähistab Narvas vabadussõja relvarahu aastapäeva

Copy
Vande andmine 1. jalaväebrigaadi rivistusel Tapa sõjaväelinnakus.
Vande andmine 1. jalaväebrigaadi rivistusel Tapa sõjaväelinnakus. Foto: mil.ee

Meenutamaks vabadusvõitlejate kangelastegusid ja andmaks au sõjas langenutele, korraldab 1. jalaväebrigaad koostöös Narva linnavalitsuse, Kaitseliidu kirde maakaitseringkonna ning politsei- ja piirivalveametiga Narvas Peetri platsil rivistuse ja relvanäituse.

Esmaspäeval möödub 102 aastat vaherahulepingu jõustumisest Eesti ja Venemaa vahel, mis tähistas sõjategevuse lõppu vabadussõjas. Selle tähistamine Peetri platsil algab kell 10.15 piduliku rivistusega, kell 10.30 meenutatakse vabadussõjas langenuid üleeestilise vaikuseminutiga. Pärast rivistust saab kuni kella 13-ni tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes ning jõustruktuurides kasutusel olevate tehnika ja relvadega.

Vabadussõda oli sõda, mida peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus 5540 sõdurit. Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestist välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustas Venemaa Eesti riiklikku iseseisvust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles