Näitus meenutab Võru Kandle ajalugu

Juba 140 aastat, läbi ajaloo keerdkäikude, on nimi Kannel olnud Võrumaa eestlastele omamoodi rahvuslik sümbol. 1900. aastal avatud Kandle maja, mis aastatega läbi teinud palju muutusi, on ikka olnud paik, kus saanud kõneleda eesti keelt, kanda eesti rahvariideid, üheskoos mängida, laulda ja tantsida ning kõigest sellest rõõmu tunda.

Fotonäitusega tähistatakse ühtlasi Võru Kandle 140. aastapäeva, jäädvustades praegu majas toimetavaid eri valdkondade kultuuritöötajaid, kes ikka loodavad kultuurielu avatuna hoida. Portreefotod tegi Margus Muts, väljapaneku kujundas Marika Vaher.

Teise korruse galeriis on aga väljas ka näitus «21. sajandi Kandlelugu paberil – plakatid».

«Ei, see ei ole portfoolio. Üksnes väljavõte, väike nope nendest kontserdi-, teatri-, festivali- ja näituseplakatitest, mille kujundamine mulle usaldatud,» ütleb kujundaja Marika Vaher. «Mõni neist pärit suisa sajandi algusest ja sestap ka ajastupärane visuaal. Püüan näidata Võru Kandle tegevuse eri tahke ja traditsioone. Nende failide otsingute käigus kõikvõimalikelt ketastelt kogesin, et hea emotsioon ei hägustu aegade jooksul, vaid võimendub.»

Vaher tunnistab, et ise ta kannelt mängida ei oska, küll aga oskab arvata, kuidas Võru Kannel heliseb ja kõlab. «Kaugele kõlab. Üle linnapiiri, Tamula järve ja Kubija männimetsa, ikka Võrust Viruni ja üle piiri ka.»

Pöördudes näituse külastajate poole, nendib ta, et küllap paljud neist on ühel või teisel reklaamplakatil välja kuulutatud peol tantsinud, laulnud, mänginud või etelnud. «Hea vaataja, külastaja, kolleeg! Ehk leiad sinagi nende reklaamide kaasabil mõne aastakümnete taguse ürituse, mille ellukutsuja, järjepidevuse hoidja, korraldaja või toetaja oled olnud. Tahan arvata, et kogetu ja läbielatu põhjal võid tunnistada – see oli seda väärt,» ütleb Vaher.

«Küllalt kaua tunnen sind, Kannel: ligi 30 aastat töötajana, enam kui 50 aastat võrukana. Tegus oled, ikka pillikeeled pingul. Ja nüüd kõlagu: palju õnne, Võru Kannel,» lisas ta.