Teadlased seletavad, mis seos on eluea ja uneharjumuste vahel

Inimorganismil on sisemine kell, mis reguleerib aju ja organismi talitlust ja rütmi. Sisemine kell on igal inimesel omamoodi ning sõltub elustiilist ning kujuneb välja harjumuste põhjal. Inimese aju reageerib öö ja päeva vaheldumisele – pimeduse saabudes hakkab aju tootma unehormooni ehk melatoniini ning päikesevalgus mõjub organismile ergutavalt.

Valgus mõjutab aju võimet toota serotoniini ehk meeleolu reguleerivat neurotransmitterit ning seetõttu võib ööinimestel esineda rohkem meeleolu kõikumisi. Sisemine kell reguleerib seda, mis ajal inimese organism uneks valmistuma hakkab – aju alustab keha uneks valmis seadmisega juba paar tundi varem. Ööinimesed on aga oma harjumustega aju talitlust muutnud – aju ei tooda melatoniini enam niivõrd öö ja päeva vaheldumise põhjal, vaid inimese enda uneharjumustest tulenevalt.

Uuringu käigus leiti, et ööinimeste energiatase on vähem stabiilne kui hommikuinimestel, mistõttu võivad ööinimesed olla füüsiliselt vähem aktiivsed. Vähene füüsiline aktiivsus suurendab ülekaalu, südameprobleemide, diabeedi ja vaimsete häirete (depressioon, ärevushäired, krooniline stress) riski.

Teadlased järeldasid, et kõiki neid faktorieid arvesse võttes on ööinimestel kümme protsenti suurem varase surma risk kui hommikuinimestel. Kuna inimese sisemine kell mõjutab ka seda, mis kell organism toidu seedimiseks ja toitainete omandamiseks valmis on, võib hilisem magamaminek mõjutada näljahormoonide kogust organismis. See võib samuti negatiivselt mõjutada inimese söögiisu ja kehakaalu.

Leiti, et ööinimestel võib lisaks vähenenud energiatasemele olla ka vähenenud tähelepanu ja keskendumisvõime. See võib suurendada tähelepanematusest tingitud õnnetuste ja vigade riski. Eksperdid soovitavad ööinimestel järk-järgult uneaega varasemaks harjutada ning vähendada õhtust nutiseadmete kasutamist.

Artikkel ilmus esimest korda Postimehe terviseportaalis 26. augustil 2019.