Suri Eesti spordimuuseumi esimene direktor (5)

Langsepp õppis H. Westholmi Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, kus ta keskendus ajaloole, hiljem spordiajaloole. Ta oli Eesti Spordimuuseumi asutamise eestvedajaid ja selle esimene direktor.

Ta on kirjutanud kaks raamatut eesti raskejõustiku suurkujust Georg Lurichist ja siiani ainsa kõige ülevaatlikuma teose ühest maailmas kõige tuntumast eesti raskejõustiklasest Georg Hackenschmidtist.

Hackenschmidtiga sai Langsepp väga heaks sõbraks kirja teel, kuid poliitiliste piirangute tõttu ei õnnestunud tal temaga kunagi kohtuda. Nende kirjavahetus kestis ligikaudu kümme aastat kuni Hackenschmidti surmani 1968. aastal. Hackenschmidti jaoks oli Langsepp teadaolevalt viimane ja väga oluline side oma kodumaa Eestiga.

Idamaade filosoofia vastu tekkis Langsepal huvi juba koolipõlves. Tänu mitme võõrkeele (s.h ladina, inglise, saksa, vene, esperanto) väga heale oskusele olid tal aastakümnetepikkused kontaktid vaimsete keskuste ja mõttekaaslastega üle kogu maailma.

Tema kaudu on jõudnud Eestisse palju vaimsete traditsioonide, filosoofiate ja religioonide väärtkirjandust, mis liikus tol ajal käest kätte ja andis olulist infot asjast huvitatutele ning valmistas palju peavalu tolleaegsetele võimudele, kes seda igati takistada püüdsid.

Langsepp oli ka üks esimestest, kes kirjutas ENSV ajakirjanduses joogast, selle kasulikkusest ja eesmärkidest. Ta suhtles paljude tuntud eesti sportlaste, filosoofide ja teoloogidega, tema parimate sõprade ringi kuulusid legendaarne polüglott Pent Nurmekund ja eesti akupunktuuri üks alustalasid Rein Põllumaa.

Oma otsekoheste, kompromissitult kriitiliste vaadete ja väljaütlemiste tõttu nõukogude ideoloogia suhtes oli Langsepp korduvalt poliitilise tagakiusamise ohver. See läks maksma nii töö kui koduse kindlustunde – läbiotsimise ja konfiskeerimistega.

Taasiseseisvunud Eestis osales Langsepp algusest peale nii ERSP kui ka Kodanike Komiteede liikumises.

Maailmavaatelt jäi Olaf Langsepp alati toetama nii eri religioone kui ka erinevaid vaimseid süsteeme, mille eesmärgiks on inimese areng kõrgema vaimse täiuse poole. Ta huvitus pidevalt ka kaasaegse teaduse ja astrofüüsika saavutustest, mis nii tema kui nüüd ka juba paljude teadlaste arvates on jõudmas järjest lähemale sillale, mis ühendab erinevaid filosoofiaid, religioone ja teadust.