GRAAFIKUD ⟩ Eesti eksport Aasiasse liigub miljardi dollari suunas
Juulikuu statistika kohaselt on Eesti eksport Aasia suunal kasvanud mullusega võrreldes 44 protsenti ning käeulatusse on kerkinud märgilise tähtsusega miljardi dollari lävend, mis rahvusvahelises kaubanduses tähistab ühe sihtregiooni kindlat jõudmist ekspordikaardile.
Eesti eksport väljapoole Euroopa Liitu kasvab kiiremini kui Eesti eksport ühendusse kuuluvatesse riikidesse ning esimesel poolaastal ei ole Aasia olnud erandiks. Kõik Aasia alamregioonid peale Lõuna-Korea näitavad Eesti jaoks positiivset ekspordikasvu.
Kuigi statistilised näitajad on vägagi paljulubavad, ei oma andmed suurt tähendust ilma asjakohase võrdluspunktita, mistõttu vaatame, kuidas suhestuvad Eesti ekspordinäitajad Aasia suunal Euroopa Liidu samade näitajatega.
Esimese poolaasta jooksul on Eurostati andmetel Euroopa Liidu liikmesriikide ekspordimahud väljapoole ühendust kasvanud 14 protsenti, samal ajal on Eesti ekspordimaht kolmandatesse riikidesse suurenenud 34 protsenti, veelgi konkreetsemalt on juulikuu seisuga Eesti eksport Aasiasse kerkinud aastaga 44 protsenti.
Kõikidest EL liikmesriikidest kasvasid ekspordimahud väljapoole ühendust enim Eestil ja Kreekal. Sellise kasvutempo säilitamine pikema aja jooksul on Eesti jaoks väga oluline, sest Eesti ekspordi osakaal Aasiasse on veel jätkuvalt allpool Euroopa Liidu keskmist.
Laiema strateegia osana on EAS alustanud lähenemist Kagu-Aasiale, mis ilma Singapurita moodustab hetkel 7 protsenti ekspordist Aasia suunal. Kagu-Aasias on mitmeid perspektiivikaid sihtturge, näiteks Vietnam, Tai ning Malaisia. Võib eeldada, et Euroopa Liidu kaubanduspoliitika Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna suunal on lähitulevikus senisest veelgi enam ühenduse fookuses ning ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad need sihtturud oma sihikule. Arvestades Eesti ekspordi tugevat seotust EL partnerriikidega (kaks kolmandikku Eesti ekspordist on suunatud Euroopa Liitu ning pool konkreetsemalt euroalale), tasub Eesti ettevõtjatelgi silma peal hoida EL ja Kagu-Aasia kaubandussuhete arengul.
Ekspordimahtude osas on 2021. aasta suurimaks tõusjaks kerkinud Singapur, demonstreerides saareriigi unikaalset topeltrolli nii sihtturu kui ka rahvusvahelise kaubanduse sõlmpunktina -mistahes strateegia Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna hõlmamiseks peab lähtuma Singapurist. India ekspordimahud näitasid selle hiigelturu potentsiaali, kasvades aastaga 54 protsenti. Eksport Lõuna-Korea suunal vähenes 34 protsenti, peamiselt 2020. aastal tugevat tulemust näidanud rukkiekspordi kadumise tõttu. Eesti eksport Jaapanisse kasvas aastaga 11 protsenti, mis on siiski enam Euroopa Liidu 8-protsendilisest keskmisest kasvumäärast.
Ohud
Peamised Aasia ekspordiga seotud ohud jagunevad kolme kategooriasse:
Poliitiline risk - segadus ja pingete kuhjumine suuremate kaubanduspartnerite vahel (USA, Hiina ja Euroopa Liit), mis võib tarneahelate keerukuse tõttu mõjutada ka teisi osapooli.
Logistikaga seotud riskid - koroonapandeemia poolt põhjustatud transpordi hinnatõus lööb valusalt kõiki eksportijaid ning importijaid kogu tarneahela ulatuses.
Vahetoodete ja -komponentide jätkuv puudus - paljude lõpptoodete valmistamiseks kasutatavate koosteosade tarnes esineb siiani tõsiseid tagasiĺööke, lisaks mikrokiipidele on mõjutatud ka teised elemendid ning materjalid, näiteks klaaskiud.
Väljavaade
Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et senine statistika viitab igati edukale 2021. aastale Eesti ekspordi jaoks Aasia suunal.
Pikemat perspektiivi silmas pidades peab Eesti võtma eesmärgiks kasvada arvestatavaks toodete ja teenuste tarnijaks Aasia suunal, kasutades jõuõlana meie põhitugevusi - esmatarbekaupade kvaliteeti vähem hinnatundlikumatel turgudel; uuenduslikke arendusi kliimaeesmärkide saavutamiseks; digiteenuste ekspordipotentsiaali Aasia tootmisvõimsuste kasvatamiseks; professionaalset logistika- ja kaubaveoteenust ning Eesti tutvustamist turismisihtkohana.
Eesti roll on kujuneda usaldusväärse mainega kaubanduspartneriks Aasia riikidele. Omades samal ajal tagavaraplaane vajaduse korral kaubanduspartnerite asendamiseks ning kohandudes ka Euroopa Liidu laiema väliskaubanduspoliitikaga.