Eesti elektrihinna tõus tegi Euroopale silmad ette (8)

Kui Euroopa Liidus tõusis elektri hind keskmiselt 2,8 protsenti, siis Eestis ligikaudu seitse protsenti, selgub Eurostati andmetest.

Majapidmiste gaasihinnad aga langesid samal ajal nii Eestis kui ELis, kuigi ka siinpuhul oli Eesti liikumine regiooni keskmisest järsem. Eestis vähenesid hinnad aastaga ligikaudu 1 protsendi võrra, ELis keskmiselt aga 0,5 protsenti, teatas Eurostat.

Esimesel poolaastal oli ELi keskmine majapidamiste elektrihind 21,9 eurot, keskmine gaasihind 6,4 eurot. Maksud ja aktsiisid moodustasid elektrihinnast seejuures keskmiselt 39 protsenti, gaasihinnast 36 protsenti.

Aasta esimsese kuue kuu arvestuses tõusid elektrihinnad majapidamistele 2020. aasta sama ajaga võrreldes 16 liikmesriigis. Kohalikus valuutas kasvasid hinnad enim 15 protsenti Sloveenias, 8 protsenti Poolas ja 7 protsenti Rumeenias.

Hinnad langesid enim 10 protsenti Hollandis, 7 protsenti Küprosel ning 6 protsenti Leedus. Hollandi hinnalanguse taga oli peamiselt maksulangetus.

Eurodes arvestatuna olid elektrihinnad esimesel poolaastal madalaimad Ungaris, 10 eurot 100 kilovatt-tunni kohta. Järgnesid Bulgaaria 10,2 euroga 100 kilovatt-tunni kohta ja Malta 12,8 euroga. Kõrgeimad hinnad olid Saksamaal, Taanis, Belgias ja Iirimaal, vastavalt 31,9, 29, 27 ja 25,6 eurot 100 kilovatt-tunni kohta.

Samal ajal gaasihinnad langesid 20 riigis 23 liikmesriigi hulgast, mis edastavad Eurostatile kodumajapidamiste gaasihindade statistikat. Suurimad hinnalangused kohalikus valuutas arvestatuna olid 23 protsenti Leedus, 10 protsenti Slovakkias ja 9 protsenti Poolas.

Hinnad tõusid Taanis 19, Saksamaal 8 ja Luksemburgis 6 protsenti. Taanis oli hinnatõusu taga üldine energiahindade kasv, Saksamaa ja Luksemburgi hinnatõusu tingisid maksud.

Gaasihinnad eurodes olid esimesel poolaastal madalaimad 2,8 euroga 100 kilovatt-tunni kohta Leedus, 3 euroga Lätis ja 3,1 euroga Ungaris ning kõrgeimad 9,6 eurot 100 kilovatt-tunni kohta Hollandis, 9 eurot Taanis ja 7,6 eurot.