Eesti vanim akadeemik Ülo Lepik: Tartu ei tohi oma mainet ülikoolilinnana kaotada!

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Akadeemik Ülo Lepik andis oma hääle teadlasele, kuna leiab, et linn ja ülikool peavad kindlasti koostööd tegema.
Akadeemik Ülo Lepik andis oma hääle teadlasele, kuna leiab, et linn ja ülikool peavad kindlasti koostööd tegema. Foto: Ragnar Peets

Eesti teaduste akadeemia vanim liige, matemaatik ja mehaanikateadlane Ülo Lepik (100) veedab päevi oma Tartu kodus N. Lunini tänaval ja hoiab tänaõhtustel uudistel kindlasti silma peal.

Ta tunnistab, et tervis on küll selline, et ta väljas käia ei saa ning lugeda ei näe. Seepärast on ta pidanud kõik oma huvialad kõrvale jätma, mis on kurb. Aga ühe asja üle on akadeemik siiski rõõmus.

«Kindlasti elame praegu kõige paremas Eestis, mis meil üldse kunagi olnud on,» tuletab ta noorematele põlvkondadele meelde. «Ma olen elanud ka esimeses Eestis ja ma kinnitan teile, et elu ei olnud siis sugugi kerge. See ei olnud meelakkumine. Praegune elu on tunduvalt parem. Aga see võiks veel parem olla.»

Tartu linna volikogusse kandideerijate hulgast tegi ta oma valiku eile, hääletades elektrooniliselt.

«Ma andsin hääle teadlasele,» kommenteeris ta. «Mu meelest peab Tartu volikogus olema kindlasti teadlasi, kuna Tartu on ülikooli- ja teaduselinn. Ma valisin väga võimeka inimese, keda ma tunnen pikemat aega nii oma tööelust ülikoolis kui ka akadeemiast. Ene Ergma! Ülikooli ja linna side peab tugev olema. Tartu ei tohi oma mainet ülikoolilinnana kaotada.»

Kui Ülo Lepik oma sajale eluaastale mõtleb, siis kõige tähtsamaks peabki ta haridust. Teiseks tööd ehk õpetamist, seda ta on teinud Tartu ülikoolis ligi 70 aastat. Ka on ta teadustöödega saavutanud tuntuse nii Eestis kui maailmas.

Ülo Lepiku peamised uurimissuunad on olnud elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvõrrandite ja evolutsioonivõrrandite lahendamiseks ning kaoseteooria.

Ülo Lepikul on kolm last, seitse lapselast ja terve hulk lapselapselapsi. Peres on põllumajandusteadlane, majandusteadlane, matemaatik, turismiarendusjuht. Abikaasa Aino Lepik, kes oli hambaarst, suri neli aastat tagasi.

Matemaatikust poeg Rein Lepik on 1980. aastate lõpust saadik pühendanud oma aega ja energiat sellele, et Eestis sünniks jalgrattaradade võrgustik. Jalgrattaliikluse arendamise teemast sai kohaliku volikogu valimisprogrammides nüüdki justkui üks kohustuslikke punkte.

Ülo Lepik on sündinud 11. juulil 1921. aastal Tartus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles