Loomade ja asjade liigutavad salalood

Tegelikult, ega ma ei taha kunagi halvasti öelda, räägitagu mis tahes. Ega midagi uut luua kerge ole. Kuidas sa võtad mitte midagi ja lood sellest kunsti? Jube raske! Ei tea mina ühtegi kunstnikku, kes ütleb, et noh, nüüd maalin ühe täiesti mõttetu ja eriti koleda maali. Pole olemas lavastajat, kes vihkaks publikut ja näitlejaid nii, et seaks meelega kokku mingi neli tundi kestva painaja, mida mitte keegi ei taha näha ega kuulda. Ja näidake mulle muusikut, kes komponeerib pala, mis on meelega nii halb, et seda ei taha keegi kuulata.

Ikka tahetakse maailma muuta, teha seda olmereaalsust ja igapäevapainajaid trotsides kuidagi elamisväärsemaks paigaks. Kasvõi pisutki, palju see kultuur ikka siis lõppude lõpuks suudab. Ikka tahetakse endast välja saada tundeid, mis on lihtsalt nii suured, et ei taha väeti inimkeha sisse kuidagi ära mahtuda. Looma sunnib vahel vihkamine, vahel ülekohus, vahel armastus. Öeldakse, et jaga ja valitse. Loovad ikka pigem need, kes tahavad jagada. Valitsejad on ka raamatuid kirjutanud, aga enamasti siis, kui nad veel valitsejad ei olnud ja ainult unistasid sellest palavikuliselt ööl ja päeval. Eks neid ka arvustati ja häda arvustajale, kui autor kunagi juhtus tõepoolest valitsejaks saama. On olnud selliseid juhuseid, on. Aga see kõik käib asja juurde.