Tõnu Toompark: ei näe, kuidas kinnisvarahind langeda saaks (2)

Toompark nentis, et kinnisvara hind jätkab tõusu ning kui langus turul tuleb, siis selle taga ei saa olla Eesti mõjud, vaid mõni pauk väljastpoolt Eestit. Kinnisvara keskmisesse hinda soovitab ta suhtuda skepsisega, sest tänavu on seda mõjutanud üllatuslikult aasta alguses alanud nn nõukaaegsete korterite müügibuum.

Mis hinda mõjutab?

Arendaja jaoks on Tooparki sõnul olulisimad kolm tegurit: kas ehitusloa saab, kas krundid on kallid või on ehitushind kallis. Toompark tõi välja, et kuna ehituslubade saamine on hoogustunud, siis ehitushindade tõus on arendajad ettevaatlikuks teinud. See omakorda viib tema hinnangul vähemalt Tallinnas korterite defitsiidini ning see jällegi aitab hinda tõsta. Kuigi statistika järgi tuli arendusse esimesel poolaastal pea 3000 korterit, viitas Toompark, et siin kehtib sama põhimõte, et on suur vale, väike vale ja statistika: kui arendajal on ehitusluba 200 korteri peale võetud ja ta alustab oma 30 korteriga etapi ehitust, siis võib sellest eksilik mulje jääda.

«Uute korterite pakkumine on järjest vähenenud, vähenenud on ka üüripakkumine,» ütles Toompark. «Absurdseid näiteid on ka: kevadel Merko pani Paekalda korterid hommikul müüki, õhtuks olid kõik broneeritud.»

Kas hinnad tõusevad edasi? «Selliste ehitushindade juures… arendaja toob uue projekti turule siis, kui Excel lubab,» ütles Toompark. Kuna uute korterite turg on mahu mõistes Tallinnas nii oluline, siis sikutab seal tõusev hind ka vanade korterite hinnad endaga kaasa.

Samas ohtlikust buumist on Toomparki sõnul asi kaugel, sest pankade prognoosid ennustavad tugevat majanduskasvu, inimeste palgad tõusevad ja jätkub ka rahatrükipoliitika. Pealegi on pangad ka ise praegu üsna lahked laenu andma. Selle kohta selgitas Coop Panga nõukogu liige Arko Kurtmann, et asi on selles, et kuna eestlaste hoiused on nii suureks läinud, siis peaks vastavalt Euroopas kokku lepitud seadustele kommertspank vahe hoiustama keskpangas. Keskpank aga kasseerib sellelt pool protsenti intressi, nii et pangale on kasulikum raha laenudena välja anda ja ise raha teenida, kui seda summat keskpangas miinusintressiga parkida.

Lisaks tegutsevad tavainimeste kõrval korteriturul aktiivselt institutsionaalsed investorid, kes samuti hulgi kortereid kokku ostavad. Toomparki hinnangul ongi tulevikus aina rohkem kortereid institutsionaalsete investorite ehk siis nende käes, kelle jaoks üürimine on professionaalne tegevus.

Mis üürihindadesse puutub, märkis Toompark, et erinevalt korterite hindadest pole need sama jalga käinud ehk sarnast tõusu teinud, nii et ruumi hinnatõusuks on.