Sinijärv soovitab raamatut, mille lugemisest loksub maailmapilt palju paremini paika

Nii kui ma mõnd õhtuõpikut näen, tekib vastupandamatu kiusatus seda mitte ainult soovitada, vaid ka ise sihtotstarbeliselt kasutada. Sest kooliajast on möödas üksjagu aastaid ning mälu tahab värskendamist. Lisaks on õhtuõpikuis alati paras pihutäis asju, mis omal ajal mäluni ei jõudnudki. Üks on vaieldamatu – pärast õhtuõpiku läbilugemist loksub maailmapilt palju paremini paika. Kas või juba seetõttu, et teemad, millega koolis tegeldakse aastaid jupphaaval ja eraldi, on õhtuõpikus ühtede kaante vahel koos, oskuslikult seostatud ning võimalik ühe mõttehooga läbida. Misläbi sündiv uus tervik on varasemast terviklikum.

Matemaatikaga tehti algust, siis tuli keemia, nüüd on järg füüsika käes. Kui ma mõne olen maha maganud, antagu lahkesti teada, huvi on suur. Ka füüsika-raamat on väga loetavalt kirjutet ja kui kõigest päris lõpuni aru ei saagi, siis üldjoontes ikka. Pealegi võimalusi põhjalikumalt edasi lugeda pakub maailm piisavalt – kui mõnesse valdkonda sügavamale sisse tahaks vaadata. Kusjuures mõningane soovitusnimistu teostest, mille poole äsjaärganud teadushuviline võiks pöörduda, kuluks õhtuõpiku formaadi juurde ära küll. Illustratsioonide nimistu koos päritoluviidetega on näiteks väga põhjalik.

Vigu ma selle ala raamatust leida ei mõista ega eriti otsigi, mõned nupukad on, ent väljaspool füüsikat. No näiteks Benjamin Franklinist siiski kunagi USA presidenti ei saanud, ehkki raamatus niisugune mulje jääb. Ja muidugi oleks võinud leida veidikenegi ruumi, et autorist kas või lühikene tutvustus raamatusse raiuda. Tekst on siiski piisavalt isikupärane, et lisaks käsitlusvallale tekib päris vahva ettekujutus ka autorist ja tema arusaamadest. Mis näikse muhedad ja mõistvad olevat.

Nii et kel füüsikahirm põues, see lugegu julgesti ja kel toda hirmu pole, nautigu samuti!