Tiiu Kuurme: ühtne kool on eksperiment, mis vaikib maha rahvuse kui väärtuse (5)

«Lapsena elasin Raadil, kus meid ümbritses Vene sõjavägi ja käisin kakskeelses koolis, mis tähendas, et minu kooliteed saatsid hirm ja kaklused. Koolis oli nädalas neli-viis vene keele tundi, kuid keelt ma selgeks ei saanud ja samuti läks minu lastega,» rääkis Kuurme.

Selle meenutusega soovis ta näidata, et keeleõpe ei ole pelk tehnoloogia, vaid et rolli mängivad kollektiivne kogemus, hoiakud ja kodune traditsioon. «Keele ja kultuuri õitseng ei sünni välistest tingimustest, vaid sisemisest soovist, uhkusest ja armastusest oma keele vastu ja keele tajumisest oma mina sügavama sisuna. Ei saa eeldada, et väljast tulnud samamoodi eesti keelt tajuvad,» ütles Kuurme.

Ta tõdes, et on küll üha rohkem venekeelseid peresid, kes soovivad panna oma lapsi Eesti kooli, kuid sellele sekundeerib eestlaste ohutunne kestmajäämise pärast. Eesti keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi ohustajana nimetas Kuurme oma ettekandes RITA-rändeprojekti, mille üheks sihiks on töötada välja ühtse Eesti kooli mudel ehk luua koolitüüp, kus õpivad koos erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilased.

Kuurme hinnangul ei ole projekt, mida on mõnes koolis katsetatud, ennast õigustanud, sest kogukonnad püsivad endiselt eraldi ja muukeelsete noorte kesine eesti keele oskus jääb motivatsiooni- ning õpetajatepuuduse taha. Samad lood on Kuurme sõnul Eesti laste vene keele oskusega, ka neil puuduvat motivatsioon seda õppida.

Suletus on eestlastele omane muinasajast

Ühtse kooli idee ühe olulise puudusena nimetas Kuurme, et seal puuduvad viited eesti keelele ja rahvuslusele, küll aga on käsud ja korraldused koolidele olla avatud ja sallivad mitmekultuurilususe suhtes. «Seal on etteheiteid, et koolides esineb suletust, kuid kui mõelda suletusele, siis see oli eestlastele omane juba muinasajast, kui vaenuliku ümbruse eest sulguti linnustesse,» tõi ta paralleele ajalooga.

Samuti ei pidanud Kuurme õigeks, et ühtse kooli idee lõppraportis, mis valmis tänavu kevadel, ei kajastu eesti ja vene kultuuri erinevus ning puuduvad uuringud, kuidas Eesti lapsed olukorda tajuvad.

Kuurme kinnitusel ei tohiks muukeelsete laste arv olla Eesti koolis rohkem kui 10 protsenti, sest see kahjustaks eestlaste keeleoskust. «Tulemus on vaesunud keel ja uute põlvkondade võimetus lugeda nõudlikumaid tekste,» leidis Kuurme põhjendusega, et muukeelsete laste osakaalu kasvades peavad õpetajad kasutama klassis lihtsustatud ja vaest keelt.

Kasvatusteaduste dotsendil leidus kriitikat ka keelekümblusele, kus lapsed õpetavad lapsi. Tema sõnul on see on lapstööjõu kasutamine, mis on vastuolus ÜRO deklaratsioonidega. Lahendusena pakkus ta välja, et muukeelsed lapsed võiksid liituda eestikeelse kooliga alles siis, kui on läbinud eesti keele õppe ning muukeelsete laste osakaal peaks jääma kuni kümne protsendini.

Kahetine reaktsioon saalist

Riigikogu liikmete tagasiside Kuurme esinemisele jagunes laias laastus kaheks: kui EKRE fraktsiooni liikmed tänasid sisuka esinemise eest ja ütlesid end jagavat ettekandja muret eesti keele ja kultuuri pärast, siis Reformierakonda kuuluv Kristina Šmigun-Vähi ütles, et tal on raske nõustuda sellega, justkui vaesestaks teisest rahvusest lastega koos õppimine eesti keelt.

«Minu lapse klassis on neli venekeelset last ja meie kogemus on vastupidine ja väga positiivne,» kinnitas Šmigun-Vähi.

Sotsiaaldemokraat Eduard Odinetš aga ütles, et tal on valus kuulata, et kooliuksed tuleks muukeelsete laste ees sulgeda, ja tekib küsimus, kuhu nad siis peaksid minema.