Ust-Luga sadama ootejärjekord on Eesti majandusvööndis

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Kaubalaev AP Argosy oli üks rohkem kui kümnest laevast, mis 22. septembril Eesti majandusvööndis Venemaa vetesse pääsemist ootas.
Kaubalaev AP Argosy oli üks rohkem kui kümnest laevast, mis 22. septembril Eesti majandusvööndis Venemaa vetesse pääsemist ootas. Foto: FOTO: Marinetraffic Ekraanipilt

Käsmu ja Pärispea poolsaarest põhja poole jääval merealal Eesti majandusvööndis on viimastel aastatel ankrus seisnud hulgaliselt Venemaale sisenemist ootavaid kaubalaevu. Õhtuti selge ilmaga rannast merele vaadates paistab laevade tulesid nii palju, nagu oleks tegemist väikse linnakesega.

Laevade liikumist seirava internetilehekülje Marinetraffic andmetel seisab Soome lahe laevateest Eesti pool mõnikord koguni paarkümmend laeva, mille sihtkohaks on Ust-Luga sadam Venemaal. Seisuajad varieeruvad paarist ööpäevast rohkem kui nädalani.

Sunnitud ooteaeg

Kuigi reederitele tähendab laeva niisama seismine ainult kulusid, on tegemist sunnitud peatusega, mille põhjustab Ust-Luga sadama lastimisjärjekord. Laevad ootavad Eesti majandusvööndis, kuna Vene Föderatsiooni riigipiiri seaduse kohaselt peab territoriaalmere välispiiri ületanud laev suunduma otse sadamasse ega tohi Venemaa vetes niisama viibida. Kui sadamas on järjekord, siis paneb seadus kaptenid keerulise valiku ette: kas oodata oma järjekorda väljaspool Venemaa territoriaalvee piiri või riskida trahviga. Seadus jõustus juba 1993. aastal, kuid alates 2019. aastast asusid Venemaa võimud laevakapteneid rikkumise eest reaalselt trahvima ning laevad hakkasid Lahemaa reidile ootele jääma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles