TEADUSSEMINAR ⟩ «Avaliku poliitika kujundamisest: Avalik poliitika iseteadlike kodanike ja ettearvamatute arengutega ühiskonnas»

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Copy
Teadusnädala üritus "Avalik poliitika ettearvamatu arengusuundadega ja iseteadlike kodanikega ühiskonnas".
Teadusnädala üritus "Avalik poliitika ettearvamatu arengusuundadega ja iseteadlike kodanikega ühiskonnas". Foto: Tallinna ülikool/Erakogu

Tallinna Ülikoolis ilmus äsja kolmeköiteline Riigiteaduste kõrgkooliõpik. 

22. septembril kell 16-18 toimub ühiskonnateaduste instituudi teadusseminar «Avaliku poliitika kujundamisest», mis on pühendatud esimese eestikeelse avaliku poliitika kõrgkooliõpikute sarja tutvustamisele. 

Kolmeköiteline Riigiteaduste kõrgkooliõpik on äsja ilmunud ning raamatusarja laiemale avalikkusele tutvustav teadusseminar «Avaliku poliitika kujundamisest: avalik poliitika iseteadlike kodanike ja ettearvamatute arengutega ühiskonnas» toimub TLÜ ühiskonnateaduste instituudis (ÜTI) kolmapäeval, 22. septembril kell 16 - 18 ning on veebis jälgitav seminari lehel.

Põhiettekanded teevad õpikute koostajad ja toimetajad professor Georg Sootla, professor Leif Kalev ja lektor Kersten Kattai.

Seminari tutvustuses öeldakse, et avalik poliitika on iseteadlike kodanike eripalgeliste vajaduste, võimekuste ja soovide risttules, mis tihti on vastandlikud ja konfliktsed; poliitikalahendusi tuleb vormida üha enam rohujuure tasandil rätsepatöö põhimõttel. See tähendab, et avaliku poliitika kujundamise teadusel on mõtet siis, kui see on praktikapõhine ja suudab need erivajadused, võimekused ja soovid tervikuks siduda. Seminari ettekandjad leiavad, et avaliku poliitika õpetamine ning poliitikadisain peavad toimuma koos valdkonna asjatundjatega. Õpiku kolmes osas püüdsid autorid kanda selle põhimõtte avaliku poliitika keelde.

Seminar on üles ehitatud kahele praktilisele näitele, millest üks pärineb sotsiaaltöö ning teine õiguse ja õigusloome praktikatest. «Me püüame nende kahe näitega näidata õppejõududele ja teaduritele, millised on vertikaalse interdistsiplinaarsete võimaluste ja vajaduste sildamise loogika. Samas esitleme üliõpilastele võimalusi kompetentside laiendamiseks, kui eesmärk on siduda oma karjäär avaliku sektori või valitsemisvaldkonnaga. Kolmandaks on seminar suunatud eri valdkondade ametnikele, et näidata kuidas aitab avaliku poliitika parem tundmine probleeme lahendada,» tutvustasid seminaril esinejad ettekannete sisu.

Seminari kava

Õpiku autorite esinemised:

Georg Sootla – «Avaliku poliitika väljakutsed: ettearvamatu tegelikkuse ja iseteadlikud kodanikud, mis jääb poliitikutele?»

Leif Kalev – «Avaliku poliitika disaini õigusloome võimaluste/ vajaduste vaates.»

Kersten Kattai – «Avaliku poliitika kui probleemsituatsiooni samm-sammulise lahtiharutamise kunst.»

ÜTI suundade arvustused:

Kersti Kriisk – «Ootused avaliku poliitika disainile sotsiaaltöö vaates: kuidas ühildada eri ametkondade/tasandite ametnikud ühtsesse tulemusahelasse? Kuidas siduda spetsialiseeritud (funktsionaalsed) oskused ja universaalsed oskused ja kogukonnapõhine know how ühtsesse tulemusahelasse.»

Tiina Pajuste – «Ootused avaliku poliitika disainile õiguse vaates.»

Lõpetuseks vaba mikrofon ja kokkuvõte moderaatorilt.

Mitte ainult üliõpilastele

Poliitikast ja omavalitsustest oli nädal tagasi juttu ka saates «Ekspert eetris», kus Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks usutles TLÜ ühiskonnateaduste instituudi avaliku halduse lektor Kersten Kattaid. Saates räägiti avaliku poliitika kujundamisest ning käsitleti laiemaid valitsemiskorralduse ja poliitiliste suundade küsimusi.

Saatest jäi kõlama Katrin Saksa soovitus, et Riigiteaduste kõrgkooliõpik pole tarvilik materjal mitte ainult üliõpilastele, vaid seda oleks kasulik lugeda kõigil, kes osutuvad valituks 17. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, eriti aga neil, kes osutuvad valituks mõne aja pärast toimuvatel Riigikogu valimistel. Raamatu ühe autori Kersten Kattai sõnul pole kolmeköiteline avaliku poliitika kõrgkooliõpik-käsiraamat pelgalt üliõpilastele mõeldud akadeemiline teaduskirjandus, vaid sealt peaks oma leidma ka poliitikud, ametnikud ja kõik teised, kes puutuvad kokku avaliku poliitika kujundamise või analüüsimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles