Draama levitab teatripisikut

Siiri Laidla
, kirjanik
Copy
Teatripisikuga nakatunud inimestel tuleb enne saali pääsemist tõendada, et neil ei ole haigust Covid-19 põhjustavat koroonaviirust. Kontrollimine tekitab järjekorra. Teisipäeva õhtul ulatus see Vanemuise suure maja ees treppideni, eile pärastlõunal vaid välisukseni.
Teatripisikuga nakatunud inimestel tuleb enne saali pääsemist tõendada, et neil ei ole haigust Covid-19 põhjustavat koroonaviirust. Kontrollimine tekitab järjekorra. Teisipäeva õhtul ulatus see Vanemuise suure maja ees treppideni, eile pärastlõunal vaid välisukseni. Foto: Sille Annuk

Batsillus on taas kohal: siin, Tartus, Draama festivalil. Ei, mitte kole koroona, vaid teatripisiku järjekordne puhang. Laskumata selle sündmuse ajaloosse ja mikrobioloogia finessidesse, mainin, et esimene seesinane festival leidis Taaralinnas aset aastal 1996.

Asjaomased isikud oskavad algtõuke kohta kindlasti rohkem pajatada. Kuid et teatrit vaatajaskonnata ei sünni, lubatagu mul, häälekesena publikust, oma arvamust avaldada. Mitte festivali, vaid teatripisiku leviku kohta.

Kindlasti on igal teatrisõbral oma lugu, kuidas ja millal nakatumine toimus. Hakkasin selle üle juurdlema täiesti ebakohases olukorras: oli vaja kähku kuhugi minna ja sestap kiiruga juukseid pesta. Leige vesi pead paitamas, meenus korraga, kuidas ma teismelise kooliplikana etendusele tormasin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles