Tellijale
Kunstnikul ei peaks olema varuplaani
/nginx/o/2017/01/06/6230553t1habd2.jpg)
26. juuli 2021, 20:51
Üheksakümnendatel oli Jimi Tenor üks põhinimesid. Kunstiülikooli juures muud juttu ei kuulnud kui Jimi Tenor ja Jimi Tenor. Plaadifirma Warp lootis tast sel ajal ka superstaari vormida, aga siis tegi Tenor koos 55-liikmelise Lodzi Suure Teatri sümfooniaorkestriga sellise tõrksa ja pretensioonika plaadi «Out of Nowhere» (2001).
Selle peale mõtles plaadifirma ümber ja vaatamata plaadi headusele (ehkki kriitikutele ka enamasti ei meeldinud) läksid nad Warpiga mõlemad oma teed. Pärast seda pole Tenor minu radarile iga oma plaadiga jõudnudki. See aga on viga. Jimi Tenori muusikas on homset päeva veel piisavalt säilinud. Eelmisel aastal andis ta välja kaks plaati – afrobiidi või afro-rock’i edasiunistus nimega «Aulos», tehtud koos Ghana muusikutega, ja toorelt elektroonilisem «Metamorpha».