FOTOD ⟩ India tulvaohvrite arv on tõusnud 159-ni

India läänerannikul on vihma kallanud neljapäevast alates ja ilmateenistuse andmetel kestab sadu veel mitu päeva.

Kümned inimesed said surma veel kahes Mumbaist lõunas aset leidnud maalihkes.

Kohalikus haiglas suri kaheksa koroonapatsienti, sest tulvadest tingitud elektrikatkestuste tõttu lõpetasid hingamisaparaadid töö.

Tulvaohvreid on ka naaberosariigis Goas, kus peaminister Pramod Sawanti sõnul ei ole selliseid üleujutusi nähtud alates 1982. aastast.

Maharashtra ja Goa rannikutasandikel alaneb veetase visalt, sest jõed on üle kallaste tõusnud ning elanikud pidid otsima peavarju hoonete ülemistelt korrustelt ja katustelt.

Veel kaugemal lõunas Karnataka osariigis tõusis hukkunute arv öö jooksul kolmelt üheksale, neli inimest on kadunud, ütlesid ametnikud.

Üleujutused ja maalihked on India mussoonvihmade perioodil tavalised ning on tavaline, et mitmepäevastest vihmadest leotatud kehvasti ehitatud hooned lagunevad.

Ekspertide sõnul on kliimamuutused suurendanud iga-aastaste sademete hulka ja sagedust.

Maharasthra osariigis on surma saanud 149 inimest. Üle 40 neist hukkus suures maalihkes, mis mattis neljapäeval enda alla Taliye küla Mumbaist lõunas.

Päästjad otsivad mudas ja rusudes, sest 99 külaelanikku on kadunud.

Päästeoperatsioone koordineeriv riikliku katastroofiameti inspektor Rajesh Yawale ütles, et tulvavesi ja laviin viisid osa surnukehi endaga kaasa, mõned leiti külast tükk maad allavoolu.

Külaelanik Jayram Mahaske, kelle sugulased olid lõksu jäänud, ütles AFP-le, et "paljud inimesed püüdsid küll maalihete eest põgeneda, kuid nad uhuti minema".

Teine külaelanik, Govind Malusare, ütles, et pärast seda, kui pere kodu jäi maalihke alla, leiti tema vennapoja surnukeha, kuid ta ema, vend, vennanaine ja vennatütar olid veel kadunud.

Kohalike elanike sõnul pühkis maalihe kümned majad minema vaid minutitega ning püsti jäid vaid kaks betoonhoonet ja kadus ka elekter.

Riikliku päästeteenistuse teatel leiti Posare külas, 210 kilomeetrit Mumbaist, nelja hukkunu surnukehad.

Mõnes Chipluni piirkonnas tõusis veetase neljapäeval kuni kuue meetrini, vee alla jäid teed ja majad. Pärast seda hakkas veetase langema.

«Vihm, üleujutused, vesi pole siinsetele inimestele uued, aga see, mis praegu juhtus, oli kujuteldamatu ja tänu veetaseme kiirele tõusule ei suutnud nad isegi päästa oma asju,» ütles Maharashtra peaminister Uddhav Thackeray ajakirjanikele pärast Chipluni külastamist pühapäeval.

«Veetase tõusis mu poe laeni, nii palju vett oli sees,» ütles üks poepidaja India telekanalile NDTV, näidates enda ümber vedelevale risule ja mudale.

«Kõik selle piirkonna poed said kahjustada. Üleujutusest jäi maha nii palju muda, et me ei saa isegi uuesti uksi avada.»

Osariigi päästetöötajad töötasid vööni mudas, otsides veel sadat endiselt kadunud olevat inimest.

Ametnike sõnul uppus naaberosariigis Goas tulvades kardetavalt üks naine.

Goa põhjaosa ametnik Ajit Roy ütles AFP-le, et praeguseks on tulvad veidi taandunud ning evakueeritud inimesed on naasmas oma kodudesse.

11 piirkonnas on voolukatkestused ning paljudes piirkondades hävis viljasaak.

India troopilise meteoroloogia instituudi kliimateadlase Roxy Mathew Kolli sõnul on kliimamuutused muutnud Araabia mere veetemperatuuri soojemaks.

Kõrgema veetemperatuuri tulemusel soojeneb ka selle kohal olev õhk ja suureneb niiskustase, vallandades suurema sademete hulga, ütles ta.

«Näeme tugevate sadude kolmekordistumist alates 1950. aastast,» ütles Koll AFP-le, tsiteerides ajakirjas Nature avaldatud uurimust, mille kaasautor ta on.

Ta lisas, et Mumbasit lõunas Mahabaleshwaris asuvas mõõtmisjaamas mõõdeti reedeseks sademete hulgaks 594 millimeetrit, mis on suurim kinnitust leidnud sademete hulk alates mõõtmise algusest sada aastat tagasi.

«Viimastel aastatel on kliimamuutuste mõju (mussoonvihmadele Indias) palju selgem. See, mis on toimunud Euroopas, Hiinas ja mujal maailmas on sarnane Indias toimuvale.»

Lisaks sai pühapäeval India põhjaosas Kinnauri piirkonnas Himachal Pradesh surma üheksa inimest ja kolm inimest rägalt vigastada, kui nende bussi tabas kivilaviin.

Kuid kaljuvaringut, mille salvestust jagati ka sotsiaalmeedias, ei põhjustanud mitte mussoonvihmad, vaid taimestiku puudumisest tekkinud lahtine pinnas.